Maailma Terviseorganisatsioon WHO hoiatas juba paar aastat tagasi riike salapärase haiguse X eest, mis lööb kõik sassi

Maailma Terviseorganisatsioon WHO hoiatas juba kaks aastat tagasi maailma riike salapärase haiguse X eest, mis võib maailmas elu ja majanduse sassi lüüa.

Uus haigus X oli ohtlike haiguste nimekirjas 8. kohal, enne seda olid seal näiteks Ebola, SARS ja MERS. 2018. aastal Genfis kogunenud eksperdid lisasid nimekirja veel ühe, vahendab Helsingin Sanomat.

Tookord arvati, et see on tõenäoliselt loomadelt pärit haigus, mis hakkab levima sellisest kohast, kus kiire majanduskasv toob inimesed ja metsloomad teineteisele lähemale. Alguses aetakse tundmatu haigus ilmselt segamini mõne tuntud haigusega, see levib vaikselt ja kiiresti, haiguse levikut soodustavad reisimine ja kaubavahetus, kirjutas ajalehes New York Times tollel WHO kohtumiselk kohal olnud haigusökoloog Peter Daszak.

Leiti, et haigus levib paljudes riikides ja selle levikut on raske peatada. Haiguse X suremus on gripist suurem, aga see levib nagu gripp. See pöörab segi maailmamajanduse, enne kui see pandeemiaks kuulutatakse.

Kaks aastat hiljem saigi Hiina kalaturult alguse haigus, mis läheb haiguse X kirjeldusega kokku. Hiinas Wuhanis oli eelmise aasta lõpp ilma poolest tavaline. 11 miljoni elanikuga Wuhanist jookseb läbi maailma pikkuselt kolmas jõgi Jangtse, mis jagab Hiina põhja- ja lõunaosaks. Jangtse on kauba liikumise mõttes oluline jõgi, Hubei maakonnas on ettevõtted Soome tööstusgigantidel Nokia, UPM ja Kone.

Wuhani kalaturg on tüüpiline Hiina turg, kus müüakse lisaks mereandidele ning sea- ja loomalihale veel madude, paabulindude, metssigade, kährikute, rottide ja ahvide liha. Osa loomi on juba tapetud, teised on puurides elusalt ning nad tapetakse ostja silme all. Siis on teada, et liha on värske.

Hiinas on metsloomade äri väga suur, kuna see toob maaelanikkonnale elatist, samuti peetakse metsloomade söömist tervislikuks. Hiina metsloomade turu maht on ligi 66 miljardit eurot aastas. Wuhani kalaturul müüdi ligi 100 eri looma: rebaseid, hunte, oravaid ja paabulinde.

Novembris hakkas Wuhani haiglasse tulema patsiente, kel olid ühesugused haigusnähud: kuiv ja haukuv köha, kõrge palavik, hingamisraskused. Kopsupiltidelt oli näha märke kopsupõletikust. Antibiootikumid ei aidanud ja haigeid tuli muudkui juurde. Kui hakati uurima nende tausta, siis selgus, et paljud olid käinud kalaturul. Aastavahetusel pandi turg kinni. Arstid mõistatasid, kas SARS on tagasi.

Kuidas arstid oskasid seda karta? Aga seepärast, et tegelikkuses sellist haigust oodati. Tundmatu haigus ja sellest põhjustatud epideemia oli teadlaste jaoks vaid aja küsimus. Seetõttu pani WHO selle haiguse oma nimekirja ja Hiinas oli loodud haiguste tuvastamiseks elektrooniline süsteem. 2003. aastal SARSi epideemia ajal oli Hiinat süüdistatud nõrgas haiguste tuvastamise võimekuses. Et nii ei juhtuks, loodi riigis eraldi süsteem. Jälgiti ka salapärase haiguse põhjustatud kopsupõletikku.

Sellele vaatamata pääses haigus levima esialgu Hiinas, siis terves maailmas. Käesoleval nädalal kuulutas WHO välja pandeemia. Varem on sellised olnud koolera, hispaania gripp ja must surm ehk katk. Helsingi ülikooli viroloogiaprofessor Olli Vapalahti märgib, et sellise haiguse tulek polnud üllatus ja küsimus polnud mitte kas, vaid millal.

Üks tõenäolistest võimalustest uue haiguse puhul oligi, et see on mingi uus gripp. Gripp on nagu masin, mis sünnitab uusi epideemiaid iga 10-30 aasta tagant. Seagripist on möödas kümmekond aastat ja arvati, et midagi on tulemas.

Teiseks võimaluseks olid koroonaviirused. Need esinevad põhiliselt nahkhiirtel. SARS sai Hiinas alguse nahkhiirtelt ja see levis tsiibetikasside kaudu inimestele. MERS oli enne inimest kaamelitel. Teati, et inimestel võivad koroonaviirused põhjustada raskeid haigusi, mis on nakkavad ja tapvad.

Kuigi Hiinas ja mujal osati uut haigust oodata ja karta, lõi see ikkagi maailma sassi. Kõigepealt sulgus Hiina, nüüd on võimalik, et sama juhtub Euroopas. Ebola ravi toetanud miljardär Bill Gates rääkis mõned aastad tagasi, et maailmas kardetakse valesid asju. Viirused, nakkused ja pandeemiad on suurem oht kui tuumarelvad ja sõda, ja see tuleb sellest, et ei osata valmistuda. Gatesi väitel pole küsimus süsteemi veas, vaid sellest, et süsteemi ei ole. Seda on ka WHO viimastel päevadel rõhutanud: riigid polnud valmis. Tõrjemeetmed on aeglased.

Professor Olli Vapalahti räägib sama. tema sõnul avastatakse selline epideemia liiga hilja ja alles siis hakatakse otsima vahendeid selle tõrjumiseks. Kui epideemia on möödas, siis kaob ka raha. Hiinat on kritiseeritud seoses koroonaviirusega, aga kõik pole sealgi valesti olnud.

Ligi 4000 aastat tagasi olid inimesed veel korilased, elasid väikestes gruppides koos ja viirused ei pääsenud levima. Viirused hakkasid levima siis, kui inimene hakkas tegelema põllumajandusega. Arvatakse, et rõuged hakkasid levima siis, kui inimasustus tihenes nii, et 200 000 elanikku elas teineteisest kahenädalase teekonna kaugusel. Praegused tingimused aga võimaldavad nii inimesel kui viirusel jõuda ööpäevaga ükskõik millisesse maailma punkti. Võrreldes eelmiste juhtumitega on koroonaviirus levinud väga kiiresti. See kiirus üllatas kõiki, märgib professor Vapalahti. Hiina karmide meetmetega saadi veidi lisaaega.

Seoses haiguste leviku kiirusega kutsutakse praegust ajajärku ka pandeemiate ajajärguks. Kõlab dramaatiliselt, aga on tõsi: nakkushaigustest on saanud inimkonnale suur oht. Ja kuigi need pole kõigi inimeste jaoks nii ohtlikud kui varasemad haigused, siis nakatub nii palju inimesi, et ka surmajuhtumeid koguneb palju.

Lisaks koormavad sellised haigused ühiskonda: kui haiglad on täis nakkushaigustega patsiente, siis pole võimalik ravida teisi haigeid. Sellest tulenevalt on uus koroonaviirus Soome jaoks ohtlikum kui Ebola, räägib Vapalahti. Kui Ebola jõuaks Soome, siis saaks selle leviku ära hoida. Koroonaviiruse-taolise epideemia kontrollimine on palju raskem.

Samas tunnistab Vapalahti, et kui tal oleks valida, siis haigestuks pigem koroonaviirusse kui Ebolasse. Uue haiguse puhul on selle uurimine ja võimaliku ravi väljatöötamine aeglane protsess. Paari kuuga ei tee ära mitte midagi. Lisaks on maailm väga halvasti valmistunud uuteks ohtlikeks haigusteks. Võrreldes teiste riikidega on Soome ettevalmistus küll hea – maailmas ollakse 10. kohal, aga üldine tase on ikka väga madal.

Et asju tulevikus paremini ajada on professor Vapalahti väitel mitu võimalust. Esiteks tuleks paremini õppida tundma loomade ja inimeste seoseid. Ehk peaks tegelema sellega, millega praegu pole eriti populaarne tegeleda. Tuleks rohkem uurida keskkonnamuutuste ja inimeste tegevuse mõju. Näiteks Hiinas paisuvad suured keskused ning inimesed ja loomad on tihedas kontaktis. On suured sigalad, kust viirused pääsevad kergesti levima.

Lisaks võiks uurida põllumajanduses tegutsevaid Aasia elanikke ja nende kokkupuuteid metsloomadega. Haigus X lisati WHO ohtlike haiguste nimekirja, et maailma riigid teaksid valmistuda. Aga ei läinud nii nagu eeldati. WHO rahastamine on takerdunud, sest see sõltub Soome-suguste riikide liikmemaksudest. Praegu on WHO andnud teada, et vajab 675 miljoni dollarit, et aidata koroonaviiruse puhul vaesemaid riike. Lubatud on vaid 300 miljonit. Võrdluseks: USA-s on valitsus lubanud koroonaviiruse tõrjeks eraldada 8,3 miljardit dollarit.

Soomes on tervishoiu-uuringute rahastamine viimastel aastatel vähenenud. Riiklikku pandeemiaks valmisoleku plaani pole uuendatud viimased 8 aastat ning ravimite varumise seadus vajaks uuendamist. Uue koroonaviiruse puhul pole Soomes lubatud raha mitte üheltki osapoolelt. Rahastajad on väga aeglased reageerima.

Kuigi hiinlased rajasid süsteemi uute haiguste avastamiseks, ei töötanud see nagu oleks pidanud. Arstid informeerisid haiglate juhtkonda, need omakorda oma ülemusi, ja need omakorda oma ülemusi. Kuni ülevalt poolt oodati juhiseid, läks all rohujuure tasandil asi käest ära. Kuigi teati, et SARS sai alguse metsloomade turult, olid need jätkuvalt alles. Kuigi SARS sai alguse tsiibetikassidelt, siis olid needki Wuhanis jätkuvalt müügil veel eelmise aasta lõpus, hinnaga 17 eurot tükk.

Praeguseks on Hiina otsustanud metsloomaturud kinni panna ja uuendada oma haigusteks valmisoleku plaani. Professor Vapalahti sõnul peab ka pärast praegust pandeemiat valmistuma järgmiseks taolisteks, millest praegu veel midagi ei teata.

Tartuntataudit: Kaksi vuotta sitten WHO varoitti ihmiskuntaa uhkaavasta taudista X, joka lähtee liikkeelle villieläimestä Kiinan kaltaisesta maasta, leviää valtavan nopeasti, sekoittaa talouden ja tappaa – Miten he saattoivat tietää?

Tuntemattoman viruksen leviäminen ei ollut yllätys. “Kysymys ei ollut, että vieläkö tulee joku uusi virusepidemia, vaan että milloin se tulee”, professori Olli Vapalahti sanoo. Uuden koronaviruksen nopeus kuitenkin yllätti kaikki, ja maailma oli valmistautunut heikosti.

(Külastatud 3,481 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid