Itaalias on meditsiinisüsteem koroonaviiruse all kokku kukkunud, mistõttu enam iga abivajajani ei jõuta ning inimesed surevad kodudes ja hooldeasutustes ilma abi saamata.
Bergamos asuva Paavst Johannes XXIII haigla nakkushaiguste osakonna juhataja Marco Rizzi räägib, et kõigele vaatamata üritatatakse vastu pidada ja mingeid paranemise märke on juba märgata. Dr Rizzi räägib, et osa inimesi on praeguses hädaolukorras kahjuks tähelepanu alt välja jäänud. Näiteks surevad inimesed kodudes ja hooldeasutustes ilma abi saamata. Need andmed kajastuvad hiljem üldises statistikas, vahendab il Fatto Quotidiano.
Dr Rizzi räägib, et need inimesed, kes surevad kodudes ja hooldeasutustes on nö nähtamatud, keda ametlik statistika ei kajasta. Samuti ei kajasta ametlik statistika kõiki nakatunuid, keda on juba arvatavalt suurem osa elanikkonnast. Ametlikud numbrid on vaid jäämäe veepealne osa, märgib dr Rizzi.
Itaala arst räägib, et iga päev tuleb ette juhtumeid, kus inimesed räägivad, et nad püüdsid abi kutsuda, aga seda ei saadud ja haige inimene suri ära enne abi saabumist. Kui varem saabus kiirabi mõne minutiga, siis nüüd kulub selleks väga palju aega. Iga päev tuleb ette juhtumeid, kus inimesed helistavad uuesti tagasi ja ütlevad, et kiirabi pole enam vaja, inimene suri ära.
Dr Rizzi märgib, et olukord pole enam selline nagu kuu või kaks tagasi, seda pole mõtet enam varjata. Tegelikud numbrid surnute kohta tulevad alles mõne kuu pärast. Paljusid inimesi enam ei diagnoosita. Proovid võetakse vaid nendelt, kes saabuvad raskes seisus haiglasse. Neil aga, kes on palavikuga kodus, soovitatakse olla kodus ja end kodus ravida. Need patsiendid ei kajastu üheski statistikas.
Küsimusele, kuidas asi sai nii hulluks minna, vastab dr Rizzi, et haigus levis juba tükk aega enne liikumispiiranguid. Näiteks Alzano haiglas puutusid nakatunud kokku nii haigla personali kui teiste haigetega, ilma et oleks midagi aru saadud. See kõik juhtus ajal, kui koroonaviiruse puhul kahtlustati vaid neid, kes olid saabunud välismaalt, eriti Hiinast. Alzanos raviti haigeid ja alles hiljem saadi aru, et tegemist on koroonaviirusega.
Dr Rizzi ei kinnita kuuldusi, et kopsupõletik levis Itaalias juba jaanuaris, aga see oli kindlasti sees veebruari algul ja 21-29. veebruaril sai selgeks, et tegemist on millegi suuremaga.
Küsimusele, kui palju võib tegelikult surnuid olla, vastab dr Rizzi: Bergamo ajalehes oli tavaliselt üks surmakuulutuste lehekülg, nüüd on neid tosin.
Küsimusele, kui kaua see hullus kestab, vastab dr Rizzi: Viimase 48 tunni jooksul on märke olukorra paranemisest, seda pole eelnevatel päevadel olnud. 21. veebruaril tuvastati esimene haigusjuhtum ja sellest ajast on meedikud tegutsenud 24/7. Nakkushaiguste osakonna mahtu on suurendatud 40 voodi pealt 48 peale, senised patsiendid on üle viidud teistesse haiglatesse ja osakondadesse, inimesi on kodudesse lastud. Haiglas on juurde saadud kohti operatsioonisaalides ja taastusravis. Intensiivravi kohti on samuti juurde tehtud.
Bergamo haiglas on kohapeal õpitud, kuidas toime tulla, on loodud eraldi kiivritega hingamisaparaatide osakond, mis töötati välja kohapeal, et aidata inimestel hingata.
Bergamos on juttu olnud välihaigla rajamisest koroonaviiruse patsientidele. Sellest oleks palju abi, kuna praegu saadetakse Bergamost ruumipuudusel patsiente teistesse haiglatesse. Aga on veel üks probleemide tase: inimesed, kes on kodudes ja ei saa abi, kuna ka paljud arstid on haigestunud. Inimesed helistavad 112 ja ei saa mingit vastust. Need inimesed on hüljatud. Välihaigla suudaks selliseid inimesi abistada.
Võimaliku koroonaviiruse ravi kohta ütleb dr Rizzi, et on olemas remdesivir, mis on Ebola ravim ja mille katsetused koroonaviiruse puhul on lõppjärgus. Ravimi registreerimiseks tuleb tõestada selle efektiivsust ja see võtab mõned kuud aega. Siis on antikehadel põhinevad preparaadid nagu tocilizunab, aga sellega läheb veel samuti veidi aega.
Vaktsiini kohta ütleb dr Rizzi, et vastav töö käib, aga seegi võtab aega ja enne jõuab haigus maakerale tiiru peale teha. Mille peale nüüd loodetakse, on see, et need kes on nakatunud, omandavad teatud immuunsuse. See ei pruugi kaitsta 100 protsenti, aga see oleks juba suur asi epideemia puhul, millist pole nähtud alates 1918. aasta Hispaania gripist.
Hüpoteeside kohta, et see haigus levib peamiselt teatud laiuskraadil vastas dr Rizzi, et seda saab näha. Praegu on aga teada, et näiteks Saharast allpool olevas Aafrikas see haigus ei levi, mis võib olla seotud teatud vastupanuvõimega sellistele põletikele. Haigus ei mõjuta nii palju ka Itaaliasse hiljem sisserännanuid, võrreldes põliselanikega.
Dr Rizzi märgib, et Bergamios loodetakse haigusega ühele poole saada mõne nädala pärast, aga teistes piirkondades nagu Milaanos, kuhu haigus pole veel nii ulatuslikult jõudnud võib aega minna kauem.
https://www.ilfattoquotidiano.it/in-edicola/articoli/2020/03/21/qui-a-bergamo-siamo-quasi-tutti-contagiati-e-i-deceduti-in-casa-li-scopriremo-fra-giorni/5744179/
