Soomes tasub korterit osta soovijatel üha rohkem kaaluda, kas mõistlikum oleks korter hoopis üürida. Soomes suureneb 2020ndatel aastatel veelgi kinnisvara hinnaerinevus piirkondade vahel.

Hinnad kerkivad asjatundjate sõnul korteritel vaid Helsingis ja selle ümbruses ning Tamperes. Hinnad aga langevad sellistes suurtes maakonnakeskustes nagu Lahtis ja Kuopios, vahendab Taloussanomat.

Inimesed peavad nüüd hoolikalt mõtlema ja kaaluma, sest hinnad igal pool enam ei tõuse nagu varem. Ostmise asemel tasub kaaluda üürimist. Ja kui on soov osta, siis tuleb arvestada hinna langusega.

Ettevaatlikumaks muutuvad ka pangad, mis arvestavad hinnalangusega ning hindavad selle põhjal inimeste maksevõimet. Kõigile pole hind aga oluline, kuna kinnisvara ei vaadata kui investeeringut, vaid pikaajalist elukohta. Küll aga võib hindadel olla mõju tööjõu liikuvusele. Kui võlasumma on suur ja kinnisvara müük seda enam ei kata, siis satub inimene omamoodi lõksu, mis takistab mujale tööle kolimist. See on Soome jaoks uus teema, mida pole eriti uuritud.

Hinnaerinevused on suurenemas ka piirkondade sees ning ka neis piirkondades, kus elanike arv kasvab. Kinnisvara hind sõltub ka töökohtade olemasolust. Tööstuses väheneb töökohtade arv ja teeninduses kasvab. Samas kui võrrelda näiteks Rootsiga, siis Rootsis pole 2010ndatel aastatel vähenenud rahvaarv mitte üheski maakonnas, kuigi riigid on väga sarnased. Erinevuste põhjust ei teata. Teada on see, et Rootsis on ka väiksemates keskustes palju teenustega seotud töökohti, mis on aidanud kompenseerida tööstuses kadunud töökohti. Soomes pole sellist asja väiksemates kohtades toimunud. Rootsis on suurtest linnadest väljapoole jäävad piirkonnad elujõulisemad kui Soomes.

https://www.is.fi/taloussanomat/oma-raha/art-2000006403708.html