Põlissoomlaste valitsusest väljajätmine oli suur viga, kuna põlissoomlastega oleks olnud lihtsam saavutada suuri eesmärke kui vasakpoolsetega, leiab Soome rahvasaadik ja koonderakonna Kokoomus esindaja Wille Rydman.
Rydman leiab, et koonderakond peab põlissoomlastega ära leppima. Suhted läksid sassi 2017. aasta suvel, kui põlissoomlaste juhiks valiti Jussi Halla-aho ning Juha Sipilä juhitud keskerakond ega Petteri Orpo juhitud koonderakond ei soovinud põlissoomlastega enam koostööd teha. Selle asemel võeti valitsusse põlissoomlastest lahku löönud uus ühendus Sininen tulevaisuus (Sinine tulevik), vahendab Helsingin Sanomat.
Rydmani arvates oli põlissoomlastest lahku löömine üks suuremaid vigu Soome poliitilises lähiajaloos. Selle eest maksab koonderakond nüüd lõivu. Kui põlissoomlased jäid opositsiooni, ei kandnud see erakond enam valitsusvastutust ja hakkas kasvatama toetust. Eelmisel kevadel toimunud valimistel said põlissoomlased parlamendis vaid ühe koha vähem kui valimised võitnud sotsid. Koonderakond jäi kolmandaks. Kui põlissoomlased oleks jäetud valitsusse, oleks valimiste tulemus olnud hoopis teine, leiab Rydman. Kui põlissoomlased oleks jäänud valitsusse, siis oleks koonderakond olnud täna suurim erakond ja peaministrierakond.
Lisaks tähendas põlissoomlaste välistamine seda, et koonderakond jäi ilma võimalustest valitsuse kokkupanemisel. See andis eelise sotside juhile Antti Rinnele, kes sai kesiste tulemuste pinnalt valitsuse kokku panna. Rinne lootis selle peale, et keegi ei taha põlissoomlastega valitsust teha.
„Petteri Orpo ja Juha Sipilä andsid kõik kaardid Antti Rinne kätte,” märgib Rydman. Tema väitel olid põhjused põlissoomlastega koostöö välistamiseks kunstlikud ja olid seotud vaid poliitikute enda sooviga paremad välja paista. Poliitikud ise arutavad Rydmani sõnul palju, kellega paistad parem välja ja kellega mitte.
Selle kohta, et põlissoomlaste hulgas on inimesi, keda süüdistatakse viha õhutamises ütles Rydman, et selliseid erilisi tüüpe on igas erakonnas. Erakondi tuleks eelkõige hinnata selle põhjal, mis on juhtkonna vaated ning kuidas nad oma asjadega hakkama saavad. On ebaõiglane, kui erakonna üle otsustatakse selle üksikute liikmete tegevuse põhjal.
Koonderakond jaguneb suhtumises põlissoomlastesse kaheks, kuna koonderakonnas on nii konservatiive kui liberaale. Konservatiivid nagu Rydman teeksid koostööd põlissoomlastega, aga liberaalid seda teha ei soovi. Rydmani arvates on aga põlissoomlased olulistes küsimustes koonderakonnale lähemal kui vasakpoolsed.
https://www.hs.fi/politiikka/art-2000006392004.html
