Lisaks sellele, et Wuhan on praegu üks vastupanuliikumise keskusi, sai sealt 1911. aastal alguse ka Hiina revolutsioon, mis viis 5 sajandit valitsenud Qingi dünastia kukutamiseni.
Wuhani (varem kasutati nimekuju Wuchang) relvastatud ülestõus valitseva Qingi dünastia vastu algas 10. oktoobril 1911. aastal. Ülestõusule järgnes Hiina revolutsioon, mis viis impeeriumi langemiseni ja Hiina vabariigi loomiseni. Hiina vabariik tegutses kuni 1949. aastani, mil võimu võtsid kommunistid eesotsas Mao Zedongiga. Hiina vabariik jätkas oma tegutsemist Taiwani saarel ja see toimib siiani, olles kommunistidele pinnuks silmas.
Möödunud, 2019. aastal toimusid Wuhanis taas massimeeleavaldused praegu võimul olevate kommunistide vastu. On spekuleeritud, et haiguse puhkemine Wuhanis polnud juhuslik, et selle abil sooviti lämmatada rahutusi ja juhtida ülejäänud maailma tähelepanu Hiina sisepingetelt eemale. Haigus võimaldas Wuhani sisse viia sõjaväe ja teisitimõtlejatega arveid õiendada ilma suurema kisa ja kärata. Haigusepuhangu varjus on Hiinas vangistatud terve rida dissidente.
Varem on ajakirjanduses ilmunud info selle kohta, et Hiina oli välja töötamas biorelva. Isegi 17 aastat tagasi Pekingis möllanud SARS-i puhul kahtlustati, et see oli biorelv. Seni polnud teada, mille jaoks või kelle vastu seda taheti kasutada. Nüüd kasutati seda relva arvatavalt oma rahva vastu, kuna Hiina kommunistlik valitsus on ka varem relvad oma rahva vastu pööranud. Ent erinevalt Pekingi Tian’anmeni väljaku veresaunast 1989. aastal kiidab ülejäänud maailm nüüd Hiina vastupanuliikumise arvatavale relvastatud lämmatamisele takka.
