Enamus soomlastest peab arvestama sellega, et nende korter pole aastakümnete pärast eriti midagi väärt.  Kinnisvaraga on tulevikus nagu autodega, mis kaotavad ajas oma väärtust.

Vanemate korterite hinnad tõusevad tulevikus ilmselt ainult Helsingi piirkonnas, Turus ja Tamperes. Välja jäävad aga sellised ülikoolilinnad nagu Oulu ja Joensuu, samuti Vaasa ja Kokkola, vahendab Taloussanomat.

Sellise arengu põhjuseks on suurlinnastumine. Tegemist on vastupandamatu jõuga, mis on suurem kui osatakse arvata. Sellele lisandub rahvastiku areng, mis on seotud sündimuse ja migratsiooniga.

Varem arvati, et maakonnakeskuste ja suurtest keskustest väljapoole jäävate piirkondade kinnisvara hinnalangus on vaid ajutine. Nii aga ei juhtunud ja ainult Helsingi piirkonna, Turu ja Tampere hinnad on kerkinud, mujal Soomes kulgeb areng vastupidises suunas. Hindades tekkis erinevus sisse juba 2010ndate aastate alguses, aga siis arvati, et see on seotud finants- ja eurokriisiga.

Teatud moel peitis finantskriis suurlinnastumise mõju ja säilitas paljudes inimestes lootuse, et kui see mööda saab, siis hakkavad hinnad taas tõusma.

Soomlaste jaoks on kinnisvara hinnal suur mõju, kuna poole kodumajapidamiste varast moodustab kinnisvara. Kui kinnisvara hind langeb, siis hakkavad majapidamised vaesuma. Praeguse arengu jätkudes on keskmise suurusega linnad Soomes kümnekonna aasta pärast samas seisus kui praegu on väiksemad tühjenevad omavalitsused. Isegi Turu ja Tampere olukord pole enam päris kindel, kuna uuringute kohaselt jätkub rahvastiku kasv vaid Helsingis ja selle ümbruses. Samas on sellistes linnades nagu Hämeenlinna ja Lahti kinnisvara hinnad vabalanguses. Isegi linnades asuvad ülikoolid ja hea majanduslik olukord ei aita enam kaasa.

https://www.is.fi/taloussanomat/art-2000006398745.html