Soome professor ärgitab inimesi viirushaiguse nähtude ilmnedes kohe koju jääma, vastupidiselt ametlikule soovitusele.
Rahvatervise professori Jouni Jaakkola väitel on kõigi huvides, kui inimesed vähimategi haigusnähtudega koju jäävad. See tähendab, et kui tekib nohu, peavalu ja kurguvalu, siis tuleks kohe koju jääda, vahendab Yle.
Kui tervis lubab, võib teha tööd kodust või siis keskenduda lamamisele ja tervenemisele. Professor põhjendab oma soovitust kolme asjaoluga. Kõigepealt on tervenemine kiirem, kui kohe ravimist alustada. Tarvitada tuleks tsinki ja C-vitamiini. Teine põhjus on see, et nõnda välditakse teiste inimeste nakatamist, kuna gripp nakkab kõige enam haiguse algfaasis. Kolmandaks vähendatakse nõnda koormust meditsiinisüsteemile. Kui inimene suudab ise oma seisukorda hinnata, pole vaja arsti juurde minna.
Kohese kojujäämise vastu räägib praegune majanduskorraldus, mis kannataks rohkem, kui inimesed kohe koju jääksid. See läheks tööandjatele kalliks maksma. Lisaks ei pruugi inimene arugi saada, kui on juba haige ja nakatab sedasi nii või teisiti teisi inimesi enda ümber. Kui ilmnevad tõsisemad nähud, on juba hilja koju jääda.
Soome ettevõtetes on kord haiguste suhtes väga erinev. Mõnes ettevõttes nõutakse arstitõendit kohe esimest haiguspäevast alates, teistes lubatakse kasvõi nädal teatamisega kodus olla. Küsimus on ka usalduses ja kui töötajatel lubataks kohe algul koju jääda, siis võidakse seda võimalust hakata kuritarvitama. Elu aga näitab, et kui lasta töötajal endal otsustada, siis on haiguspäevi vähem kui arstide tehtud otsustega.
Hingamisteede põletikke on Soomes aasta jooksul 10-20 miljonit. Ametlike soovituste järgi ei mõjuta ühe inimese koju jäämine oluliselt üldist haigestumist. Professor Jakkola aga sellega ei nõustu. Tööl veedab inimene suure osa ajast ja kui ikka koos haigega 8 tundi samas ruumis olla, siis on see teine asi kui lühike bussisõit kuhugi kohta.
Jaakkola on uurinud kontoritöötajate tervist ja ninapidi koos töötades kasvas haigestumine 30 protsenti. Haige inimene peaks töötama kas kodus või olema teistest eraldi ruumis. Eriti on probleem avatud kontoritega, kus üks inimene võib nakatada päeva jooksul kõiki teisi.
Probleem on selles, et lihtsam on ümber korraldada spetsialistide tööd, mida saab teha ka kodust. Klienditeeninduses on seda raskem teha. Paljud tööandjad pakuvad töötajatele probleemide ennetamiseks tasuta vaktsineerimist ja seda tasub lasta teha. Vaktsiin ei aita aga enam levinud viirushaiguste vastu, mille puhul tuleks kasutada traditsioonilisi meetodeid.
Tähtis on järgida käte hügieeni. Aevastada tuleks kas paberrätikusse või varrukasse. Kasutatud ninarätikud tuleks panna eraldi kinnisesse prügikotti. Kontorites tuleks desinfitseerida ka üldkasutatavad arvutite klaviatuurid ja hiired.
https://yle.fi/uutiset/3-11162461
