Soome kodudes on palju mürgiseid taimi ja hea on olla neist teadlik. Ühed levinumatest mürgistest taimedest on kolmekandiline piimalill ja luuderohi.
Kolmekandilist piimalille on lihtne hooldada ja seetõttu esineb seda paljudes kodudes. Taim on pikaealine ja kasvab suureks. Kui see enam püsti ei seisa, siis on kiusatus see lühemaks lõigata. Taime sees on aga piimjas vedelik, mis nahale sattudes tekitab lööbe. Taime hooldades tasub kasutada kindaid ja pesta käsi hoolikalt pärast lõikamist, vahendab Yle.
Ärritavad on ka teised piimalilled, nende hulka kuulub jõulutäht. Mürgine vedelik on ka monsteras, krootonis ja kallades. Rusikareegel on selline, et kui taime vedelik on valge, siis on see mürgine. Nahale sattudes tekitab selline taimevedelik ärritust. Kui mürgise taime lehti süüa, tekitab see kõhuvaevusi. Nii nagu nahka, ärritab mürgine vedelik seedesüsteemi limaskesti. Vedelik võib lehtedele sattudes ka kuivada ja tekkinud tolm tekitab allergiat.
Enamus toataimi on sellised, mis pole mõeldud söömiseks. Enamasti inimesed taimede lehti ei söö. Oht on siis, kui näiteks laps või lemmikloom taime hammustab. Levinumad mürgised toataimed on havisaba, luuderohi, aaloe ja kohvipõõsas.
Väikse koguse mürgise taime söömine probleeme ei põhjusta. Vaevused võivad olla kõhulahtisus, iiveldus, maovalu ja oksendamine. Enamasti vaevused mööduvad iseenesest ja haiglaravi ei vaja. Kui aga lapsel on kõht lahti ja oksendab palju, võib tekkida vedelikupuudus.
Toataimed tasub väikeste laste käeulatusest ära panna ka seetõttu, et taime tükk võib lapsel kurku kinni jääda ning lapsel võivad tekkida hingamisprobleemid. Samuti tasub panna lastest eemale kaktused, mille okkad võivad lausa lennata puudutuse mõjul.
Inimesed kasvatavad aknalaual muu hulgas taimi, mis on Soome metsadest ja mürgised. Sellised on näiteks mürkputk, surmaputk, koera-pöörirohi, veresputk, seebilill ja kuutõverohi. Kui need koju tuua, tuleb veenduda, et keegi neid suhu ei pista.
Ettevaatlik tasub olla ka teatud aiataimedega, seal on mürgised näiteks verev sõrmkübar, käoking, ogaõun, ritsiin ja alpi kuldvihm.
Vaevusi võib põhjustada teatud taimnede puhul nende lõhn. Näiteks jõulude ajal tekitab vaevusi hüatsint. Samuti tekitavad vaevusi õitsemise ajal pärgväändik, vahalill, jasmiin, kuldakaatsia ehk mimoos ja pelargooniad. Mõned inimesed on allergilised teatud taimedele, mis võivad olla näiteks krüsanteemid ja gerberad, samuti väljast korjatud karikakrad.
Samas on toataimedes ja nendega tegelemises ka palju positiivset, nii et ainult mürgisuse tõttu pole neist mõtet loobuda. Küll aga tasub olla ohtudest teadlik.
https://yle.fi/uutiset/3-11149531
