Hispaania gripiks ehk A (H1N1) gripiks nimetatakse väga nakkavat, peamiselt inimestel esinevat gripivormi, mille tekitajaks peetakse A-gripiviiruse alatüüpi H1N1. Hispaania gripp levis 1918. aasta jaanuarist kuni 1920. aasta detsembrini, kasvades pandeemiaks mis levis üle kogu maailma.

Hispaania gripp oli kõige hävitavam gripipuhang inimkonna ajaloos, põhjustades üle maailma 500 miljoni inimese nakatumise ja 50–100 miljoni surma (3–5 protsenti maailma tolleaegsest rahvastikust). Võrdluseks: äsjalõppenud Esimene maailmasõda oli nõudnud 10 miljonit ohvrit.

Hispaania gripi puhul on selle hilisemad uurijad pidanud kummaliseks asjaolu, et see mõjus eriti laastavalt noortele, tugeva immuunsüsteemiga inimestele. See mõistatus leidis arvatavasti lahenduse 2007. aastal, kui makaakidega tehtud katsete tulemusel selgus, et viirus suudab välja lülitada (blokeerida) rakusisese viiruse signaliseerijana toimiva RIG1-geeni, mille ülesandeks on interferooni IFN-α/β sünteesi käivitamine, noorte inimeste liigkaitsvad immuunvastused põhjustasid organismile laastavalt mõjuva nn tsütokiinitormi – immuunsüsteemi ülereageerimise, samas kui laste ja vanemate inimeste nõrgem immuunsüsteem põhjustas nimetatud põhjusel vähem surmasid.

Hispaania gripp on nimetuse saanud Hispaaniasse levinud gripipuhangu järgi, millega kaasnes 8 miljoni inimese surm ühe kuu, 1918. aasta maikuu jooksul.

Vähesed kohad, kus Hispaania gripi ohvreid ei olnud, olid Gunnisoni väikelinn Colorados, kus linnaelanikud end kaheks kuuks isoleerisid ja kõik teed maakonna piiril barrikadeeriti; ja Ameerika Samoa, kus USA mereväekuberner John Martin Poyer kuulutas välja karantiini.