Mees käis tööl ja taotles samal ajal sotsiaalkindlustusametilt Kela töötu- ja eluasemetoetust. Mees soome keelt eriti ei osanud ja tema eest täitis paberid naine. Hiljem pöörasid nad tülli ja hakkasid teineteist süüdistama.
Mees väitis kohtus, et ei teadnud, et tema nimel valeinfot edastati. Naine väitis, et esitas eksmehe eest pabereid, aga polnud kursis tema sissetulekutega. Kohus nende juttu ei uskunud ja mõistis mõlemad süüdi 46 500 euro välja petmises, vahendab Iltalehti.
Mees tugines kohtus sellele, et ei osanud soome keelt ja ei teinud midagi tahtlikult. Ta oli tulnud Soome 2007. aastal ja sai kaks aastat hiljem elamisloa. Ta sai soome naisega kaks last, enne kui nad lahku läksid. Vaatamata lahutusele olid nad kontaktis ja naine täitis mehe eest Kela pabereid. Mees käis tööl Fazeri tehases, naine aitas hoida mehe juures elavat last.
Mees viis naise juurde Kela paberid ja naine taotles nende põhjal mehele toetusi. Töötutoetuse, eluasemetoetuse ja lapsehoiu toetuse taotlemisel märkis naine, et mees on täiesti töötu või käib koolitusel. Ühes taotluses märkis naine, et mehel pole muid sissetulekuid peale Kela toetuste.
Pettus kestis kolm aastat, enne kui see välja tuli. Naine väitis siis, et ei teadnud, et mees käis tööl. Kohus aga seda uskuma ei jäänud, kuna mees ja naine olid kontaktis pea igapäevaselt ning naine hoidis nende ühist last siis, kui mees oli tööl.
Lisaks märkis kohus, et naise emakeel oli soome keel ja ta pidi aru saama, et taotlustes esitati valeandmed. Ühtlasi juhtis kohus tähelepanu, et isegi kui nad asjadest ei teadnud, ei vabasta teadmatus neid vastutusest.
Espoo kohus mõistis 1986. aastal sündinud mehele pettuse eest 10 kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse. 1990. aastal sündinud naine sai 2 kuu pikkuse tingimisi karistuse kuriteole kaasa aitamise eest. Mees kaebas otsuse edasi Helsingi ringkonnakohtusse, aga kohus jättis otsuse muutmata. Kuriteod pandi toime vahemikus 2011-2015.
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/e7c1bdbe-4a53-417a-b8b9-6b11235415c9
