Praegu 52-aastane soome mees Pete oli 2018. aasta 4. juulil oma elu parimas vormis. Ta läks jalgrattaga sõitma ja kukkus. Mehe võitlus oma elu eest kirjeldab pere blogis.
Mikkeli maaväe peastaabi major Pete läks pärast tööpäeva lõppu jalgrattaga sõitma. Tee oli tuttav, varustus korralik ja mees ise parimas vormis. Päev oli selge ja päiksepaisteline.
Pete sõitis maastikurattaga mööda kruusateed mäest alla ja kiirus tõusis 40 kilomeetrini tunnis. Siis juhtus aga olusid arvestades võimatuna tundunud asi. Tee peal oli ees tõkkepuu. Mees ei märganud seda kohe, aga jõudis siiski pidurdada. Selle tulemusel lendas ta üle pea külg ees maha.
Õnneks elasid lähedal inimesed, mistõttu Pete sai kiiresti abi. Kõrval elanud esmaabi töötaja andis abi enne kui kiirabi kohale saabus. Pete viidi Mikkeli haiglasse, kus tuvastati vigastuste ulatus: kolju murd ja ajuverejooks. Pete pandi magama ja lennutati kopteriga Kuopio ülikooli haiglasse.
Mehel diagnoositi mitmed rasked peavigastused: muu hulgas koljupõhimiku murd ja koljusisesed vigastused, ajuvigastus ja seljaaju vigastus. Ent ta jäi ellu. Vigastusi arvestades oli juba see ime.
Kogu pete elu on sellest alates tundmatuseni muutunud. Pärast õnnetust oli Pete olukord väga raske. Ta ei saanud neelata, mistõttu toideti teda sondiga. Mees kaotas kuulmise mõlemas kõrvas. Nelja kuu pärast, kui mehe seisukord seda võimaldas, paigaldati talle paremasse kõrva sisekõrva implantaat, tänu millele on kuulmine osaliselt taastunud.
Lisaks oli pool näost halvatud, mehel esinesid nägemishäired ja peapööritus. Hingetoru toe tõttu kaotas mees neljaks kuuks kõnevõime. Kui see ära võeti, hakkas mees taas kõnelemist harjutama. Kõnevõimet on aidanud taastada helihuuleprotees, aga peamiselt aitab mehe eest rääkida tema naine.
Õnneks jäi mehel vaatamata ajukahjustusele alles kognitiivne pool, mis tähendab, et tal on säilinud mõistus. Mees oli haiglas neli kuud ja sai koju 2018. aasta novembris. Varsti pärast koju jõudmist hakkas pere pidama blogi. Seal on avameelselt kirjutatud kõigist õnnetusega seotud asjaoludest. Ühtlasi on blogi olnud omamoodi teraapia. Lisaks blogile on jagatud infot Facebookis ja Instagramis. Petele elab kaasa õnnetuse tagajärjel raske ajukahjustuse saanud endine Soome freestyle-suusataja Pekka Hyysalo.
Pete vigastused olid nii rasked, et keegi ei osanud talle suuri lootusi anda. Elatud on päev korraga. Tagantjärele aga peavad arstid Pete taastumist enneolematuks. Mehe seisu arvestades oli juba see suur ime, et mees üldse haiglast koju pääses.
Kuigi mees on pidanud õppima elama näohalvatuse, kõrvaimplantaadi ja huuleproteesiga, on ta näiteks saanud tagasi õiguse juhtida autot, millele lisaks naasis ta oktoobris taas tööle kaitseväkke. Pete töökoormus on 40 protsenti neljal päeval nädalas. Heliabiseadmed on talle töö juures veel võõrad, aga tööl on ikka parem käia kui kodus istuda.
Lodevat põske opereeriti, kuna tal oli raske süüa. Operatsioon ise kulges hästi, aga sellele järgnesid komplikatsioonid. Nimelt hakkas nägu ära tõrjuma põske siirdatud kude, mis oli võetud vasemalt reielt. Õmblused hakkasid mädanema, põsk läks paiste ja valutas. Järgnes taas ravi Mikkeli haiglas ja Kuopio ülikooli haiglas.
Põseprobleem paljastas ka meditsiini negatiivse poole: mehe põletikulise põse asja ei võetud piisavalt tõsiselt. Lõpuks pääses mees uuringutele ja sai vajalikku ravi. Hädaolukorras tegeldi mehega nii nagu peab ja selles mõttes terivishoiusüsteem töötab.
Kuivõrd õnnetus juhtus linna maal, siis otsustas pere nõuda linnalt hüvitist 20 000 eurot. Mikkeli linn aga pole olnud hüvitisega nõus. Linn on andnud teada, et otsust on võimalik edasi kaevata. Pere loodab, et hüvitise asi siiski laheneb. Mees oleks võinud ju lausa surma saada. Tee peal oli ees tõkkepuu ja seda on tõesti väga raske eemalt märgata.
Asjast kirjutas ka väljaanne Länsi-Savo.
http://salosentarina.blogspot.com
