Soomes jõustub uuel aastal uus tööajaseadus

Soomes jõustub uuest aastast pikka aega väljatöötatud tööajaseadus, mis annab tööandjale rohkelt uusi võimalusi. Samas nähakse selles ka ohtusid.

Soomes ja teistes Põhjamaades on juba praegu Euroopa paindlikumad ja ebareeglipärasemad tööajad. Uus seadus muudab paljude inimeste elu, sest tööandja saab suurema õiguse määrata rohkem vahetustega tööd, ületööd ja öötööd. Ebareeglipärane tööaeg laieneb ka uutele töövaldkondadele, vahendab Yle.

Uuest aastast lubatakse ajatööd näiteks päästjate puhul, lastehoiuga seotud ametites ja transpordivaldkonnas. Ajatöö annab uue seadusega võimaluse teha ületöötunde ilma lisatasu saamata – nii, et kui vaja, tehakse tööd rohkem ja kui tööd ei ole, siis tehakse seda vähem. Näiteks võib mõni töönädal kujuneda 50 tunni pikkuseks, samas kui keskmine tööaeg muudel nädalatel ei ületa 40 tundi.

Ajatöö piirab ka töötajate vaba aega. Erinevalt kindlast tööajast ja vahetustega tööst võivad ajatöö puhul tööajad muutuda ning tööaja etteteatamine võib olla lühike, märkis Soome ametiühingute keskliidu SAK jurist Anu-Tuija Lehto.

Euroopa Liidu tööajadirektiivi järgi peaks tööaegade vahel olema vähemalt 11-tunnine puhkeaeg. Ajatöö puhul võib see aeg olla lühem, mõnel juhul vaid seitse tundi. Selle aja jooksul peaks inimene jõudma töölt koju, puhata ja tulla tööle tagasi.

Direktiivis määratud lühema puhkeaja korral ei ole tööandjad ja töötajad pidanud silmas tervist, vaid töö sujuvust ja pikemaid puhkusi, sõnas töötervishoiuameti teadusprofessor Mikko Härmä.

Tööle tulemise ja töö tegemise mõttes ei ole lühikesed puhkeajad Härma sõnul siiski väga hea lahendus. Uuringud on näidanud, et vahetustega töö ja öötöö mõjutavad inimese ööpäevast rütmi ning tekitavad unepuudust. Need omakorda suurendavad pikema aja jooksul ohtu haigestuda rinnavähki, Alzheimeri tõppe või südame- ja veresoonkonnahaigustessse. Öötöö suurendab ka tööõnnetuste ja raseduse katkemise ohtu. Inimene vajab und iga päev, mitte ainult teatud määral mõne kuu jooksul, sõnas Härmä. Isegi nädalapikkune unepuudus võib tekitada ajus selgeid füsioloogilisi muutusi. Seetõttu on uues seaduse vähendatud järjestikuste öövahetuste arvu 7 pealt 5 peale.

Uus seadus pikendab tööaega kokku üle 50 tunni võrra aastas. Muutub ka ületundide arvestus, teatud tööde puhul võib lisanduda ületööd. Näiteks elektriliinide parandustööd tormi tõttu loetakse uue seaduse alusel tööaja hulka. Nii võib tööaeg metsameestel hoopiski väheneda, kuna hädatöid ei loeta enam ületööks. Samas ei pruugi päästjate väljakutsete vaheline aeg olla enam puhkeaeg. Kui töötaja on tööga seotud nii, et ta ei saa keskenduda oma asjadele, siis see on tööaeg, sõnas Anu-Tuija Lehto.

Uue seadusega seotud paindlikkus võib olla nii hea kui halb asi. Kui töötaja on seotud kindla töökohaga, siis pole uuest paindlikust seadusest suuremat kasu. Uue tööajaseaduse kõik mõjud pole veel teada, kuna seaduse rakendamine selgub kollektiivläbirääkimise käigus. Soome töötervishoiuamet on kavasse võtnud tööajaseaduse jõustumise jälgimise ning selle mõjud tööajale ja tervisele.

Kui ei ole kollektiivlepingut ja tööandja on totaalne despoot, siis võib uus seadus olla väga halb, kuna see annab tööandjale uusi hoobi, sõnas Lehto. Kui tööandja saab aru, et ettevõttel läheb hästi siis, kui kõigil on hea olla, võib uus seadus tuua uusi võimalusi.

Üks sellistest võimalustest on nö tööajapank, milles lepiti varem kokku kollektiivlepingu läbirääkimistel. Uus seadus lubab päevas teha rohkem tööd kui tavalised 8 tundi, mistõttu võib päevas koguneda töötunde palju rohkem.

Spetsialistidele on uus tööajaseadus hea uudis. Nad teevad tihti pikki päevi, mis aga soodustavad omakorda haigestumist. Seetõttu on kasulik, et uue seadusega lubatakse rohkem teha tööd ajast ja kohast sõltumata, sõnas Mikko Härmä.

Töötaja ja tööandja võivad leppida kokku libisevas töögraafikus, kus tööajast ja töötegemise kohast on olulisemad töö eesmärk ja üldine ajaraamistik. Libiseva tööaja puhul on vähemalt pool selline, kus töötaja saab ise valida, kus ja millal ta tööd teeb.

Võimalus mõjutada oma töö olemust ja tööaegu tõstab rahuolu ning vähendab haigestumist. Tööd võib teha ka nii, et töötaja ise otsustab, millal tal on tööaeg ja millal vaba aeg, sõnas Anu-Tuija Lehto. Kollektiivläbirääkimiste puhul ootab Härmä aga seda, et arvesse võetakse ka inimese tervist.

Työelämä Suomessa muuttuu kohta: Työnantaja voi teettää aiempaa vapaammin vuorotyötä, jaksotyötä ja yötyötä – Tutkija näkee vaaroja

Uusi työaikalaki antaa työnantajien päättää työajoista vapaammin. Joustot voivat toimia myös työntekijöiden hyväksi. Pitkään kiistelty, edellisen hallituksen aikana valmisteltu työaikalaki (siirryt toiseen palveluun) tulee voimaan vuodenvaihteessa. Uudella lailla on haluttu tuoda lisää joustoa työaikoihin. Suomessa ja muissa Pohjoismaissa on jo nyt Euroopan joustavimmat ja epäsäännöllisimmät työajat.

(Külastatud 2,618 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid