Soome lõunaosas metsa sees üksikus talumajas elav 63-aastane Rainer, keda kutsutaks „Jämijärvi metsasissiks”, teeb enamuse asju ise ja saab hakkama oma 356 euro suuruse eelpensioniga kuus.
Mees kiidab, et on vaba mees, tal pole laene ega muid kohustusi. Oma Peltomaa talus on ta elanud 4 aastat ja mees väidab, et on taganud endale 70-protsendilise sõltumatuse. Mehel pole elektriühendust ega jooksvat vett. Eesmärk on jõuda 80 protsendini, see tähendab peamiselt vajaliku toidu ise kasvatamist, vahendab MTV.
Mehe eesmärk oli alguses välja selgitada, kust läheb inimvõimete piir. See selgus üsna ruttu, kui mees oli aastakese metsas veetnud ja küljealune märjaks läks. Oli pime ja külm. See oli 2015. aasta detsembri keskel, kui mees oma eksperimendi katki jättis. Siis suri mehel ema.
Pärast ema surma kolis mees ema elukohta Peltomaa tallu. Eluhoone on 1960ndatel aastatel ehitatud lihtne maja, kus pole vahepeal remonti tehtud. Elu talus pole nii askeetlik nagu metsas, aga seal pole elektrit ega jooksvat vett.
Maja kütmiseks kasutab mees puuküttega ahju ja kaminat. Elektriühendus katkestati eelmisel suvel, alates sellest ajast toodab mees elektrit ise generaatoriga. Selleks kulub 5 liitrit bensiini 98 ühes kuus. Elektrit on vaja laptop arvuti ja mobiiltelefoni laadimiseks, nendest pole mees nõus loobuma. Internetti on vaja info hankimiseks ja telefoni teel peab mees ühendust oma naisega.
Veelepingu lõpetas mees 2018. aasta algul, vajaliku vee saab kaevust. Mitu aastat on kaev olnud suvel kuiv, siis kogub ta vihmavett. Mees pürgib sõltumatuse poole, aga saab samas aru, et Soomes pole täielikku sõltumatust võimalik saavutada. Täielik sõltumatus saabub tema sõnul kahe meetri sügavusel hauas – seal on inimene täiesti sõltumatu. Elav inimene täielikku sõltumatust ei saavuta.
Näiteks toit on selline asi, mida Rainer ei suuda täiesti ise toota. Ta põeb tsöliaakiat, mistõttu ei saa tarvitada tavalist kaera, vaid peab poest ostma gluteenivaba kaera. Kartulid kasvatab ta ise. Tulevikus tahab mees oma toidu ise kasvatada, seetõttu alustab ta ubadega. Praegu on tema üks põhitoite läätsesupp, kus ta tahab läätsed asendada ubadega. Üle 60-aastasel mehel on ka haigusi, mille tarbeks vajab apteegist ravimeid.
Talu pidamine ilma rahata oleks samuti võimatu. Raha on vaja kinnisvaramaksu ja kindlustuste tasumiseks. Mees saab osalist eelpensioni 356 eurot kuus ja sellega saab talus hakkama. Linnas selle rahaga hakkama ei saaks.
Mees elab talus üksi, naine elab 400 kilomeetri kaugusel. Naine ei soovi tallu kolida, kuna seal pole elektrit ega vett. Naine tahab käia duši all. Seetõttu elatakse eraldi ja kohtutakse paar korda aastas. Abielu peab mehe väitel nõnda eraldi elades väga hästi vastu. Eraldi on elatud juba viimased 8 aastat.
Kui majas pole voolavat vett, siis kuidas mees end ise peseb? Ta ütles, et peseb end ainult suvel, kui saab järves ujumas käia. Mehel pole autot ja vajalikud sõidud teeb jalgrattaga. Lähim keskus on Jämijärvi ligi 10 kilomeetri kaugusel. Kuigi mees näeb teisi inimesi harva, end ta erakuks ei pea. Ta räägib, et tal on palju seltsilisi nagu linnud ja oravad.
Rainer pole ainus soomlane, kes nõnda sõltumatust taotleb. Selliseid inimesi on palju ja neil on sotsiaalmeedias koguni oma grupp, kus infot ja nõuandeid jagatakse. Mees tunnistab, et sõltumatu elu on raske, aga lihtsam kui neil, kes on palgatöö orjad või ettevõtjad. Mees räägib, et teeb ise samuti palju tööd, aga see on tema enda töö. Keegi teda selle juures ei sunni ega kamanda. Seetõttu peab mees end vabaks inimeseks.
Sõltumatus nõuab palju oskusi, loovust ja sihikindlust. Tähtis on mitte raskustele alla anda. Kui näiteks mõnel aastal kartulisaak ebaõnnestub, siis tuleb otsida ja osta kartulit. Talus on elatud juba 2015. aastast ja tegemist pole enam eksperimendi, vaid päris püsiva korraldusega. Mees kavatseb nõnda elu lõpuni vastu pidada.
