Soomes on üle miljardi euro suurune teede remondi puudujääk ja see annab endast üha rohkem tunda. Kõige enam kannatavad väiksemad teed, mida aeg-ajalt paigatakse.
Kui kaasata veel raudteed ja veeteed, siis on remondivõlg 2,5 miljardit eurot. Soome teede olukord võib tänavu kujuneda hullemaks kui kunagi varem ajaloos, vahendab Iltalehti.
Aastaks 2023 võib teede remondivõlg kerkida 1,3 miljardi euroni. Võlg on tekkinud aastate jooksul. Õigupoolest kõigi 2000ndate aastate jooksul, kuna remondiks pole olnud piisavalt raha. Puudujääk tuleb sellest, et ehitus ja materjalid on läinud palju kallimaks.
Mingil määral aitas võlga kordata aastateks 2016-2018 mõeldud 600 miljonit eurot lisaraha. Selle lisaraha eest aga remonditi ka raudteid ja veeteid.
Praktikas tähendab puudujääk seda, et Soomes on väga palju väga kehvas olukorras teid. Kõvakattega maanteid on Soomes kokku 50 750 kilomeetrit. Aastavahetusel oli neist kehvas olukorras 7 050 kilomeetrit.
Kruusateid on Soomes 27 245 kilomeetrit, neist kehvas olukorras oli aastavahetusel 2 800 kilomeetrit.
Kui kõik kehvas olukorras teed panna kaardile, siis on Soome kaart üleni punane. Palju kehvas olukorras teid on Lapimaal, Pohjanmaal ja Helsingi ümbruses.
Autojuhtide jaoks tähendab teede kehv olukord seda, et teedes on palju auke, konarusi ja pragusid. Lisaks vajavad uuendamist kohad, mis pole kohe näha, näiteks kuivendussüsteemid. Kui tee konstruktsioone ei suudeta parandada, siis on hilisem remont palju kallim kui lihtsalt teekatte uuendamine.
Yli miljardin korjausvelka näkyy ja tuntuu – karu totuus Suomen teistä: “Hiljaiset joutuvat kärsimään”
Jos mukaan lasketaan raiteet ja vesiväylät, on Suomen tieverkon korjausvelkapotti 2,5 miljardia euroa. Väyläviraston mukaan Suomen liikenneväylien kunto voi heikentyä tänä vuonna enemmän kuin koskaan aikaisemmin. Vuoteen 2023 mennessä tiestön korjausvelan on ennustettu nousevan 1,3 miljardiin, jos rahoitus pysyy tämän vuoden tasolla. – Korjausvelka on kertynyt useiden vuosien aikana.
