Inimesed on Soomes aastaid kaalunud seda, mis on kasulikum, kas saada maksuametilt raha tagasi või maksta juurde. Tagasisaamise puhul riik justkui kasutab sinu raha mõnda aega, juurdemaksmisel aga saab inimene kasutada mõnda aega riigi raha.
Soome MTV uudised selgitas välja, et riik maksab raha tagasisaamise puhul väikest, 0,5 protsendi suurust intressi inflatsiooni kompenseerimiseks. Probleem on aga selles, et inflatsioon on harva nii madal – enamasti on see 1 protsendi ringis ehk inimene kaotab tagasisaamise puhul 0,5 protsenti oma rahast inflatsiooni tõttu – see tähendab, et kaubad ja teenused kallinevad selle aja jooksul kiiremini kui on makstav intressi protsent.
Juurdemakse pole aga samuti kuigi ahvatlev, sest selle puhul arvestab riik 2-protsendilist intressi. Enamasti tavalised palgatöötajad juurde maksta ei taha ja inflatsiooni mõju peale samuti ei mõelda. Lõppude lõpuks pole sel tavalise palgatöötaja jaoks suurt tähendust.
Lisaks sellele, et juurde maksmine on ebamugavam, on raha tagasisaamisel aga veel üks pluss. See tuleb nimelt asjaolust, et kui raha niisama arve peal hoida või isegi hoiustada, maksavad pangad praegu intressi vaid 0-0,4 protsenti. Kuivõrd intressitase langeb, siis võib juhtuda, et raha kontol hoidmise eest tuleb hakata peale maksma. Nagu märgitud, maksab maksuamet 0,5 protsendi suurust intressi ehk märksa enam kui pangad.
See tähendab, et raha riigi käes hoidmine on kasulik investeering ja seejuures riskivaba. 0,5 protsendi suurusest tootlusest enam toodavad ainult aktsiad, aga lühiajalises plaanis kujutavad need endast riski. Riskivaba investeeringu puhul on raha kõige kasulikum riigi käes hoida, kuna üle 0,5 protsendi suuruse intressiga riskivaba investeeringu võimalust Soomest ei leia.
