Soome kodudes levivad kiiresti suured majaämblikud, mis võivad kasvada kuni 10 sentimeetri pikkuseks. Ühes majas võib olla mitu sellist ämblikku.
Suured ämblikud on eriti levinud rannikuäärsetes linnades nagu Helsingis. Ämbliku tõrjumist inimestele ei soovitata, kuna see ei anna tulemusi, vahendab Iltalehti.
Helsingi ülikooli loodusmuuseumi muuseumijuhi Timo Pajuneni väitel kohtab selliseid ämblikke kõige enam Helsingis ja teistes rannikuäärsetes linnades, neid võib ette tulla isegi Oulus.
Sellele ämblikuliigile meeldib eriti Helsingi kesklinn, kus seda esineb pea kõigis hoonetes. Ämblik on nii kortermajades kui ka kontorihoonetes. Seda ämblikku esineb Soomes üha enam tänu kliima soojenemisele. Mida paremad tingimused, seda rohkem seda ämblikku esineb.
Suur majaämblik on pärit lõuna poolt Euroopast. See jõudis Soome tõenäoliselt mõne kaubapartiiga. Esimesed tähelepanekud selle ämbliku kohta olid Soomes 1970ndatel aastatel. Siis avastati seda laoruumides ja tehasetsehhides.
Pärast seda on ämblik edasi liikunud eluruumidesse. Seda võib kohata nii korrusmaja kõige ülemistel korrustel kui keldris. Tavaliselt on ühes hoones mitu ämblikku.
Inimesed on võtnud loodusmuuseumiga ühendust, kui on seda ämblikku näinud, kuna selle kohta on vähe infot olnud. Seda kohatakse enamasti suveajal, aga seda on märgatud igal aastaajal. Talvel saab ämblik ilusti soojades oludes hakkama.
Varem liikus ämblik ainult siseruumides, aga 2000ndatel aastatel on seda märgatud ka hoovides ja mujal väljas. Ämblikule meeldivad hooned, kus on palju asju ja kola, mille taha peituda. Väljas võib ämblik olla puuõõnes või seinapraos.
Soome mõistes on tegemist suure ämblikuga. Värvuselt on see tumepruun, ruumides sees võib olla ka heledam. Ämblikul on pikad jalad. Eriti suured on isased. Enamasti on ämbliku pikkus 5 sentimeetrit, aga on ka suuremaid isendeid. Suuremad isendid on 8-9 sentimeetri ringis.
Kuigi selle ämbliku suurus võib ehmatada, see ohtlik ei ole. See liik pole mürgine. Ämblik ründab vaid siis, kui seda ohustatakse. Ämblik võib hammustada, aga pole agressiivne. Ämblik hammustab siis, kui on kaitseseisundis ja hädas.
Suured majaämblikud enamasti põgenevad kui ründavad. Muud ohtu sellest ämblikust pole kui et ta võib inimesi hirmutada. Ämblikust on aga kasu, kuna ta sööb muid putukaid ja hoiab seetõttu kahjurite leviku kontrolli all. Ämblikud söövad ka teisi ämblikke ja on võimalik, et suurem sööb ära väiksemad ämblikud.
Ämblikke kodust välja ajada Pajunen ei soovita. Tuppa tulnud herilaste vastu pole ka muud vahendit kui hoida uksed ja aknad kinni. Ämblikke on raske peletada ja enamasti mõttetu üritus. Pole teada, kuidas ämblik korteritesse pääseb.
Hoonete sees võib ämbliku jaoks olla võimalusi liikumiseks mitmeid. Ta võib tulla akna kaudu või siis mööda ventilatsioonilõõre. Ämbliku võib tõsta välja, aga mingit tõrjet pole mõtet teha. Suurtele mõõtmetele vaadatama pole majaämblikud Soomes suurimad – neist veel suuremad on näiteks risti- ja rannaämblikud.
https://www.iltalehti.fi/asumisartikkelit/a/ee42cffd-eb80-4dec-b79c-501ac4b1c4ce
