Soome firma Haikara töötas ühisrahastuse abil välja nutikella, mille disainis Harri Koskinen. Kasutajad aga pettusid ja firma läks pankrotti.
Haikara (tõlkes: haigur) tuli turule 2017. aastal ja pakkus kelli eriti trenditeadlikele inimestele. Paljud innustusid ja investeerisid ühisrahastuse kaudu firmasse 168 eurot, et omale kell saada. Kokku saadi raha kokku üle 140 000 euro, vahendab Helsingin Sanomat.
Toode oli esialgu paljulubav: originaalne ja stiilne. Kella välja töötama palgati endised firma Suunto töötajad. Kella disainis tuntud disainer Harri Koskinen. Firma juhatuse esimeheks sai oma ala tipp Roger Talermo. Kõik märgid näitasid, et sellest saab Soome järgmine edulugu. 2019. aasta juulikuus aga võttis asi sootuks teise pöörde – firma Haikara Corp läks pankrotti.
Kuidas siis nii juhtus? Kõigepealt on viimasel ajal nutikellad muutunud tarbijate seas populaarseks ja nende eest ollakse nõus maksma head hinda. Soomest on sirgunud kellassepad Stefan Sarpanevan ja Kari Vuotilainen, kelle tooted pole tavalistele palgasaajatele kättesaadavad. Samal ajal teevad ilma nutikellad, mille osas on Soomeski eeskujud Polari ja Suunto näol olemas. Nutikellaga saab vastu võtta e-kirju, vastata telefonidele ja mõõta oma pulssi.
Haikara idee oli vastupidine: teha selline nutikell, kus puuduvad kõik ekstrad, aga esmavajalik oleks olemas. Kellast võeti välja kõik akut kulutavad omadused, aga säilitati võimalus lugeda ekraanilt e-kirju. Lisaks mõtles Harii Koskinen välja mitmed vahelduvad sihverplaadid, mida kasutajad said soovi korral lisada.
Haikara ühisrahastuses osales kokku 800 inimest. Algul pidi kellad valmis saama 2017. aasta detsembris, aga esimesed kliendid said oma kella alles 2018. aasta juunis. Kõige suurem pettumus oli aga kell ise – see polnud päris selline, nagu oli lubatud.
Kui tekkisid probleemid, hakkas firmas juhtuma. Asutaja Marcus Mangs lahkus firma tegevjuhi kohalt ja müüs oma osaluse maha. Kellad võeti müügilt ära. Muutused jätkusid 2018-2019. aasta jooksul. Roger Talermo lahkus 2019. aasta jaanuaris. Tema asemele asus panganduses töötanud mees Ville Sistonen.
Kellale sai saatuslikuks see, et kaasajal levib info selliste probleemide puhul sotsiaalmeedias kulutulena. Alustava start-upi jaoks on selline olukord kõige halvem. Paljud kasutajad imestasid, miks kella kutsuti nutikellaks. Selle kellaga ei saanud näiteks mõõta pulssi ega sammusid.
Ebaõnnestumisele aitasid kaasa probleemid tarkvara uuendamisega. Kui inimesed jätsid tarkvara uuendamata, siis lakkasid kellad töötamast. Probleemide ilmnemisel küsiti raha juurde. Investoritel kadus aga usk tänavu kevadel.
Kui lisaraha ei leitud, siis läks firma pankrotti. Kokku saadi raha miljoni euro ringis, lisaks oli võetud pangalaen. Ühisrahastus moodustas ainult väikse osa tehtud investeeringutest. Ühisrahastuses osalejad said oma kella kätte, aga firma laos on veel tuhatkond müümata kella. Aga isegi kui kellad maha müüdaks, jääks investoritel suur osa rahast saamata.
Kurvaks teeb aga see, et nii hea kella eluiga jäi nii lühikeseks. Paljud inimesed on pahased, et asi oli suureks puhutud, aga nüüd lõpetas firma tegevuse. Inimesed tunnevad, et on petta saanud.
Ühisrahastus on viimasel ajal väga levinud viis alustavate ettevõtete tegevuse rahastamiseks. Tuntumad nimed on selles vallas Kickstarter ja Indiegogo. Viimast kasutas ka Haikara. Ühisrahastuses osalejad maksid vaid kolmandiku kella hinnast, ülejäänud pidid välja käima 459 eurot. Täishinnaga aga jõuti müüa vaid ligi 30 kella.
Nutikellade loomine ühisrahastuse kaudu pole midagi erakordset. Praegugi on Indiegogo keskkonnas käimas kümmekond kampaaniat nutikellade jaoks. Nende puhul on aga risk see, et kvaliteet selgub alles siis, kui asja eest on juba makstud. Ühisrahastuse eelis on see, et toode saadakse kätte odavamalt. Aga sellega kaasneb alati risk. Haikara ostjatele jääb nüüd igaveseks sahtlisse mälestus sellest ettevõttest. Tuge ega uuendusi selle kella jaoks enam ei pakuta.
https://www.hs.fi/talous/art-2000006167391.html
