Maailma haiglates levib massiliselt ohtlik pärmiseen Candida auris, millega nakatunutest umbes pooled surevad.
Seen avastati 2018. aastal New Yorgi haiglas ühel patsiendil, kes suri 90 päeva pärast, vahendab Dagens Nyheter.
Pärast seda hakati asja uurima ja selgus, et seent oli haiglas igal pool mehe ümber: seintel, voodil, kardinatel, isegi telefonil. Seene hävitamiseks tuli osa haigla palatist maha lõhkuda.
Seent on viimase aasta jooksul avastatud 30 riigis, lisaks USA-le veel Suurbritannias, Hispaanias ja Norras.
Seene päritolu on seni suur müsteerium. Ühe versiooni kohaselt arenes see välja koos põllumajanduse tõrjevahenditele resistentsete (vastupidavate) seentega. Esimest korda avastati see seen 15 aastat tagasi Lõuna-Koreas. Oma nime sai seen selle järgi, et avastati esimest korda ühe Jaapani patsiendi kõrvast. Auris on ladina keeles kõrv.
Algul ohutuna paistnud seen osutuks resistentseks kõigi seeneravimite suhtes. Lisaks on see seen võimeline kiiresti levima eri pindade ja inimeste kaudu. See võib keskkonnas märkamatult paljuneda. Tervel patsiendil ei ole võimalik seent niisama lihtsalt tuvastada.
Seenega seonduv on olnud nagu tõsielu ulmefilm. Ligi pooled seene nakkuse saanud inimestest surevad 3 kuu jooksul. See on väga ohtlik, räägib Helsingi haigla nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen. Näiteks pärmiseente põhjustatud veremürgitusse sureb 20-30 protsenti patsientidest ja seegi on suur kogus. Samas lisab Järvinen, et ohtlik seen esineb praegu vaid teatud haiglates. Laiemalt ühiskonda see praegu ei ohusta. Haiglanakkused on ohtlikud patsientidele, kelle vastupanuvõime on juba eelnevalt nõrgenenud. Mikroobid võivad levida näiteks läbi naha viidud kanüülide kaudu.
Tavaliselt satuvad mikroobid haiglasse koos patsientidega. Ohtlikum on see, kui haigusetekitajad levivad haiglas sees ning on resistentsed ravimitele ja antibiootikumidele. Just see käib Candida aurise kohta.
Tavaliselt avastatakse sellised haigused siis, kui keegi saab raske põletiku. Selleks ajaks on seen jõudnud juba igale poole levida.
Järvineni väitel kontrollitakse patsiendid Soome haiglates üle. Aga et Candida aurist on raske tuvastada, on olukord ses suhtes keeruline. Tervel inimesel on võimalik seen tuvastada vaid väga keerulistes laboritingimustes, mis on väga kulukas. Järvinen toob võrdluse, et seene tuvastamine patsientidel oleks umbes sama kui iga autoteeninduse käigus võetaks mootor juppideks lahti.
Probleemne on ohtlik seen ka seetõttu, et sama seene eri liigid elavad iga inimese limaskestadel, Candida aurise eristamiseks on vaja eraldi tehnoloogiat.
Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO peab Candida aurise taolisi ravile resistentseid mikroobe kõige suuremateks terviseohtudeks tulevikus. Sellised haigused on muutunud vastupanuvõimelisteks kõigile ravimitele.
Asjatundjate väitel on võimalik resistentsete haiguste levikule piir anna antibiootikumide tarvitamise lõpetamisega. Asko Järvine rõhutab ka Soome haiglates levinud esmast käte hügieeni ehk pesemist. Juba sellega on võimalik kahju ära hoida. Järvineni väitel on käte hügieen kõige a ja o.
https://www.dn.se/nyheter/vetenskap/en-mystisk-infektion-sprider-sig-over-jorden-och-omgardas-av-hemlighetsmakeri/
