Soomet vapustab jõhkra tapmise lugu, kus tütar surmas Espoos oma eaka ema. Tapmine oli nii jõhker, et politseinikud polnud varem midagi sellist näinud.
Ligi 50-aastane Espoo naine tappis oma 84-aastase ema. Tütar kägistas ema surnuks ja keeras tal kaela kahekorra. Enne seda jootis tütar emale rahustavat ravimit. Asi juhtus teise tütre korteris, kes polnud tapmisega seotud, vahendab Iltalehti.
Espoo kohus tegi reedel vaheotsuse juhtumis, mis toimus jaanuarikuus Matinkyläs. Tütar oli jootnud emale rahustavat ravimit Temesta. Hiljem kägistas tütar 84-aastase ema surnuks. Pärast seda oli emal kael ära murtud ja ka muid vigastusi.
Prokurör nõuab naisele karistust mõrva eest. Mõrvaga on tegemist siis, kui tapmine pandi toime jõhkral moel ja ettekavatsetult. Vaheotsuses kohus siiski sõna mõrv ei kasutanud.
Kohus ootab enne lõpliku otsuse tegemist ära kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemuse. See tehekase suletud vaimuhaiglas, kuhu süüalune sunni abil viiakse. Tavaliselt kestab selline uuring 3-4 kuud.
Vaimse tervise uuringul on kaks põhjust: esiteks toime pandud kuritegu ja teiseks süüaluse varasemad terviseprobleemid. Espoo naine põeb skisofreeniat, mis viimasel ajal on ägenenud. Kohtu hinnangul põhineb uuring naise enda sõnadel, kes oli kohale saabunud politseipatrullile öelnud, et on „karistusasutuse töötaja”.
Naine oli õe sõnade peale„sina tapsid ema” öelnud, et see polnud tapmine, vaid „surmanuhtlus”. Ka kohale saabunud politseipatrull oli imestanud süüaluse käitumise üle. Naine tundus juhtunu suhtes ükskõikne. Nii nagu midagi poleks juhtunud ja surnukeha poleks kohal olnud. Konstaabel ütles hiljem, et pole oma 13-aastase karjääri jooksul varem midagi säärast kogenud.
Süüalune oli ise helistanud häirekeskusse. Ta oli öelnud telefoni, et ema on surnud. Kui korrapidaja küsis, milles asi, vastas naine, et ema suri vanadusse.
Eeluurimisel naine end süüdi ei tunnistanud ja ütles, et ema oli olnud väga raske inimene. Naise väitel oli ema istunud põrandal. Ta oli tõstnud ema diivanile ja seal oli ema hinge heitnud. Pärast seda läks naine rääkima asjast oma õele, kes magas teises toas.
Kahtlusalune tunnistas ülekuulamisel, et ema lämbus. Ta rääkis, et ema oli laste puhul kasutanud atsetooni, mürki. Naine polnud ema peal vägivalda tarvitanud ja polnud rääkinud õele midagi surmanuhtlusest. Ta väitis, et polnud klaasi seganud mingit rahustit, aga kinnitas, et helistas häirekeskusse. Politseis rääkis naine, et ilmselt hoopis õde oli ema tapnud.
Kuritegu pandi toime õe korteris Espoos. Ema oli paar nädalat varem toodud sinna oma korterist Leppävaaras. Sisuliselt oli 84-aastane ema oma tütre kodus pagenduses, kuna teine tütar oli hõivanud tema korteri. Ema jaoks oli valmis vaadatud koht hooldekodus. Tuttavatele oli ema rääkinud, et ei taha olla lastel jalus.
Suhted ema ja tütarde vahel olid kehvad. Põhjuseks oli see, et üks õdedest oli hõivanud ema korteri ja kasutanud ema ja õe raha. Mõlemale oli naine võlgu.
Detsembris oli naine kasutanud ema peal vägivalda. Tuttavad nägid emal näos sinikaid, samuti olid sinikad käsivartel. Tuttavad helistasid häirekeskusse ja kohus tõdes vaheotsuses, et vägivald vastab tõele.
Teine õde kartis oma õde. Ema ilmselt ei kartnud oma tütart, aga kannatas ja häbenes. Sellele vaatamata olid kuriteo päeval kõik kolm koos. Ema korteris elav õde oli helistanud ja öelnud, et tuleb emale ja teisele õele Matinkylässe külla. Õde oli vastu, aga ema lubas tulla.
Õhtu veedeti koos, aga erilist jututeemat polnud. Teise õe väitel olid nad teinud süüa. Järgmine asi, mida õde mäletas, oli see, et ema istus põrandal ja küsis teise õe käest, kas too tahab teda vastu pead lüüa. Õde oli küsinud, kas teine õde tahab ema ära mürgitada.
Kohus leidis, et teine õde polnud ema surmaga seotud, seda tegi vaid üks õde. Teine õde oli tõstnud ema põrandalt diivanile. Ema oli siis veel elus.
Pärast seda läksid õed omavahel kaklema. Õdedest nõrgem jäi kakluses alla ja läks voodisse lamama. Ta väitis, et lamas umbes 30 minutit. Kui ta ärkas, läks elutuppa ja kuulis õelt, et ema on surnud.
Kohtu hinnangul oli tapmine jõhker ja julm. Kohus ei leidnud põhjendust, miks pidi emale andma Temestat. Hukkunu verest leitud lorasepaami kogus polnud eluohtlik. Süüalune oli emast palju suurem ja tugevam, ta oleks suutnud emale lõpu peale teha ka ilma uimastamata. Temesta kasutamise põhjus ei selgunudki.
Kohus ei leidnud ka kuriteole õiget motiivi. Süüalune teadis, et midagi erilist emalt pärida ei ole. Ema mööblil ja asjadel polnud suuremat väärtust, süüalune oli üritanud neid juba müüa. Naine teadis, et ema läheb varsti vanadekodusse ja ema korteri üürileandja lepingut ei pikenda. Süüalune oli jäämas kodutuks.
Kohus tõdes, et süüaluse olukord oli keeruline. Samas pole tõendeid, et tütar oleks kandnud ema peale viha.
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/79e58ec3-b07d-40df-bd50-e45c16519547
