Soome ehitusfirmadel on käes rekordkogus pooleli kortereid ja Soome majandus jahtub – mis nüüd edasi saab?

Uute korterite ostjatel on nüüd suur oht, et kortereid müüvad firmad lähevad pankrotti ja elamised jäävad valmis ehitamata.

Hiljuti oli juttu ühest soome naisest, kes oli maksnud korteri eest ära üle 100 000 euro, aga ehitusfirma läks pankrotti ja ta võib kõigest ilma jääda. Selliseid juhtumeid võib tulla veel, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomes alustati eelmisel aastal ligi 46 000 uue korteri ehitamist. See on rekordkogus. Ka tänavu on uusi ehitusi alustatud väga palju.

Ehitusfirmadel on seega käes hulgaliselt pooleliolevaid kortereid, millest osa on juba ette ära müüdud. Ehituse hind on samal ajal tõusnud ja majandus aeglustub. Paljud ehitusfirmad on juba raskustes. Isegi suurtelt ehitusfirmadelt on tänavu tulnud halbu uudiseid.

Kui alles planeerimisjärgus majas müüakse korterid, siis peavad ehitajad tagama valmis ehitamise tagatisega ehk nn RS-süsteemiga. See peaks kaitsma ostjad ehitusvigade ja lepingutingimuste rikkumise eest.

Kui aga ehitaja läheb pankrotti, siis võib kahju olla suurem kui tagatis, seda eriti siis, kui pole tehtud korralikku ehitusjärelvalvet. Kuidas siis käituda, et vältida suuremaid kahjusid?

Kõigepealt tuleks kontrollida, kas pooleliolev ehitus on kaitstud nn RS-süsteemiga. Samas on seadusega nõutud tagatise suurus vaid 5 protsenti ehituse maksumusest. Ideaalis peaks ehitusfirma pankroti korral tagatisest piisama, et maja valmis ehitada või kõrvaldada võimalikud ehitusvead.

Ehitaja saab küsida raha ehitamise eest vaid jooksvalt vastavalt tehtud töödele, aga sageli küsitakse raha ette. Kui ehitusfirma läheb pankrotti, on see suur probleem.

Korterite ostjad peavad ehitusfirma pankroti korral maja ise valmis ehitama. Kui ehitusfirmale on raha ette ära makstud, võib korter minna palju kallimaks kui algselt oli kokku lepitud. Seadusega ette nähtud tagatistest ei piisa enamasti maja lõpuni valmis ehitamiseks. Pankrotiga seotud viivituste ja ebaselguste tõttu ning ehitaja vahetuse tõttu võivad lisakulud paisuda üsna suureks. Seetõttu on korteri ostjate jaoks oluline palgata korralik järelvalve. Lisaks võivad ostjad palgata eraldi audiitori jälgima raha-asju. Ühtlasi tasub kontrollida ehitaja majanduslikku olukorda. Aga sellest kõigest ei pruugi abi olla, sest ehitusfirmade olukord võib kiiresti muutuda.

Rakennusyhtiöillä on käsissään ennätysmäärä keskeneräisiä asuntoja, ja talous on kääntymässä laskuun: Miten ostaja voi välttää riskit?

Taloussanomat kertoi viime viikolla Ritva Isteristä, joka oli maksanut keskeneräisestä asunnosta yli 100 000 euroa, kun rakennusyhtiö teki yllättäen konkurssin. Nyt Isteri pelkää, että hän menettää rahansa, koska keskeneräiselle rakennukselle ei ole löytynyt nopeasti jatkajaa, eikä rakennuttajan asettama 400 000 euron vakuussumma riitä korvaamaan aiheutuneita lisäkuluja. Isterin kaltaisia tapauksia voi tulla lisää.

(Külastatud 515 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid