Kuidas Eestist sai vihane n***iriik: Soome ajakirjanik käis Tallinna mošees. Loe, mida ta seal nägi ja kuulis!

Soome Ilta-Sanomate ajakirjanik käis Tallinna mošees ning küsitles Eestis elavaid moslemeid, kellest paljud tahavad minna edasi Soome või Rootsi.

Ilta-Sanomat on üles laadinud video, milles EKRE särgis mees tõstab parema käe natsitervituseks üles ja paneb vasema käe huultele ning hüüab: „Go home! Fucking nigger” (tõlkes: Mine koju, kuradi neeger).

Siis keerab mees selja ja tõstab mõlemad käed üles. Tema seljal on näha EKRE erakonna sini-valget logo. EKRE on olnud alates aprillikuust Eesti valitsuse liige ja üks EKRE llige – Jaak Madison pääses Euroopa Parlamenti.

EKRE on tuntud eelkõige migrantide-vastase retoorika poolest. EKRE arvates ei tohiks Eestisse tulla ei pagulased ega töötavad migrandid. Eestis pole palju migrante, aga sellele vaatamata sai EKRE riigikogu valimistel 18 protsenti häältest, kirjutab Soome väljaanne.

EKRE mehest tehtud video autor on pakistanlane Azhar Shaikh. Pakistanist Eestisse viis aastat tagasi kolinud taksojuht räägib, et on oma abikaasa kodumaal kohanud palju rassismi, eriti viimase poole aasta jooksul.

Shaikh räägib, et see, millega ta kokku puutus, oli tipp – seetõttu otsustas ta selle salvestada. Tema väitel algas kõik sellest, kui sini-valges särgis mees tema tee tõkestas. Pakistanlane ootas viis minutit, siis tuli mees ja lõi tema autot. Pakistanlane sai aru, et mees tahab, et ta autost välja tuleks. Ta arvas, et tegemist on mingi arusaamatusega. Siis sai pakistanlane aru, et teine teeb seda tahtlikult ja astus autost välja. Mees hüüdis talle eriti hulle asju, näiteks seda, et „mine tagasi”.

Ajakirjanik ja ühiskondlik aktivist Silver Tambur tõi video avalikkuse ette. See ületas Eestis uudiskünnise. Shaikhi tülitanud mkees sai kaheksa päeva aresti.

EKRE aseesimees Martin Helme mõistis juhtumi hukka ja ütles, et tegemist oli juhusliku mehe, mitte erakonna liikmega. Helme väitel pole võõrvihale Eestis kohta. Samas ütles Helme, et Eesti probleem pole mitte võõrviha, vaid viha oma rahva suhtes. Selle viha õhutaja on Helme väitel Eesti president.

Eesti president Kersti Kaljulaid pole oma suhtumist EKRE-sse varjanud. Ta ütles välja oma arvamuse erakonna edu suhtes riigikogu valimistel ja riigikogu avaistungil. Kaljulaid ütles välja, et viha õhutamine, vägivald ja tõrjutus rahvuslikul pinnal on seaduse järgi Eestis keelatud. Siis oli juba selge, et EKRE saab valitsusse, kuigi mitmed erakonnad olid selle parteiga koostöö välistanud. Keskerakonna juht Jüri Ratas aga taganes varem välja öeldust, ta tegi valitsuse ilma valimised võitnud Reformierakonnata ja jätkas peaministrina.

EKRE valitsusse minekut on saatnud skandaalid. President Kaljulaid kandis valitsuse ametisse nimetamisel pusa kirjaga „Sõna on vaba”. Sellega avaldas ta meelt EKRE mõju suhtes ajakirjandusväljaannetele. Kaks ajakirjanikku, Vilja Kiisler Postimehest ja rahvusringhäälingu ERR-i ajakirjanik Ahto Lobjakas lahkusid, kuna ei saanud vabalt kirjutada EKRE kohta.

Ka minister Martin Helme ja tema isa, EKRE esimees Mart Helme edastasid oma sõnumi, kui tegid sõrmedega OK-märgi, millega äärmusparempoolsed on ärritanud veebis liberaale. Veebis liiguvad kõlakad, et see on valgete ülemvõimu ehk „white power”-i märk.

Kui väliskaubanduse minister Marti Kuusik ametisse astus, siis lahkus president Kaljulaid riigikogu saalist. Kuusikut kahtlustati koduvägivallas ja ta lahkus metist. Asemele tuli Kert Kingo, kes on keeldunud inglise keeles rääkimisest ja välismaale reisimisest.

President Kaljulaid ütles kaks nädalat tagasi intervjuus Eesti Päevalehele, et ta on mures Eesti maine pärast. Kui Eesti oli varem maailmas tuntud kui digimajanduse eestvedaja, siis nüüd räägitakse ainult EKRE-st.

Kaljulaid rääkis, et kohtus 20 ajakirjanikuga ja pool aega kulus sellele, et seletada, mida tähendavad käemärgid ning muu säärane. See on tema väitel aja ja maine raiskamine.

Eesti üks mõjukamaid mustanahalisi on Abdul Turay, kes pääses sotside nimekirjas Tallinna linnavolikokku, ent läks siis üle keskerakonda, kuna lootis, et see erakond suudab EKRE-le vastu seista. Keskerakonna koostöö EKRE-ga pettis Turay lootusi. Turay kirjutas märtsikuus Jüri Ratasele avaliku kirja, milles nimetas EKRE-t fašistlikuks erakonnaks.

Turay väitel on EKRE valitsuses vaid Ratase võimujanu tulemusel. Ta kardab, et peaministri kritiseerimine võib talle maksma minna nii koha erakonnas kui töökoha. Turay väitel arvavad paljud nii nagu tema, aga nad kardavad oma töökoha pärast. See on Turay väitel nõukogude aja mõtteviis – ka siis ei olnud inimesed valitsusega rahul, aga jätkasid oma töökoha pärast.

Turay räägib, et saab palju vihaseid kirju ning teda peetakse piiri peal kontrolliks pidevalt kinni. Sellele vaatamata leiab ta, et Eestis pole rassismi rohkem kui mujal. Tema väitel pole paljud EKRE toetajad mitte niivõrd huvitatud migrantide-vastasusest kui populistlikest loosungitest. Turay väitel on EKRE valgete natsionalismi toetav erakond populistlikus valerüüs.

Sama meelt Turayga on Eestis islami kogukonda esindav Kristi Ockba. Jeemeni isa ja eesti ema tütar kasvas üles Kuveidis ja oli üks väheseid araabia keelt kõnelevaid inimesi 2001. aastal, kui tuli Eestisse elama.

Ockba väitel on EKRE kõnetanud neid eestlasi, kes pole saanud osa maa majanduslikust arengust. Erakonna toetus on kõige suurem maapiirkondades. Nad jagavaid tundeid, millega keegi teine ei tegele. Lõppkokkuvõttes taandub kõik vihale. Nad otsivad kedagi, keda süüdistada.

Seal, kus Soome põlissoomlased olid vastu kliimamuutuse tõrjumisele, kasutas EKRE ära alkoholi hinda. EKRE lubas ümber pöörata suured aktsiisitõusud. Uus valitsus ongi lubanud langetada juulikuust alkoholi aktsiisi. Viin ja vorst on paljudele Eesti valijatele tähtsamad kui migratsioon ja pagulaskvoodid.

Tallinna mošee asub lennujaama kõrval ja sinna on kogunenud õhtul palvetama ja sööma mitusada islamiusulist. Kohal on väike kokkuvõte Eesti paari tuhande liikmega islamikogukonnast: nii tatarlasi, kelle juured Eestis ulatuvad mitme inimpõlve taha, islamiriikidest tulnud õpilasi kui eestlannadega abiellunuid.

Pagulasi nende hulgas pole – neid on tulnud Eestisse väga vähe ja enamus on Eestist lahkunud. Soome ajakirjanik võttis istet mošee alumisel korrusel, et süüa lambaliha ja soolast suppi. Põrand on kaetud palvemattide ja seinad reklaamplakatitega.

Firmas Wolt autojuhina töötav pakistanlane Ahmed Raza räägib, et talvel oli ohtlik olukord. Ta oli õhtul koju naasmas, kui üks auto tahtis teda rammida. Mees läks autost välja küsima, milles asi. Teine mees karjus midagi vene keeles ja sülitas tema peale. Kui pakistanlane solvus, võttis mees kindalaekast noa ja tuli tema poole. Pakistanlane teatas asjast politseisse, aga ei nõudnud karistust. Tal polnud tõendeid, aga teised inimesed mošees teavad rääkida samasuguseid jutte.

Razal on põhjust ka muidu hirmul olla. Tal on laps eesti naisega, aga nad on lahutatud. Ta teeb 100-tunniseid töönädalaid, et lapsele elatist maksta. Kui ta naasis puhkuselt Pakistanist, siis tema elamisluba tühistati. Nüüd ootab ta vastust oma edasikaebusele.

Värske parlamendisaadik jaak Madison võtab Soome ajakirjaniku vastu riigikogu hoone allkorrusel. Kohvilaual on vana raudteekaart, millel Eesti piir kulgeb vana 1920. aasta Tartu rahulepingu kohaselt. EKRE arvates on Venemaa okupeerinud alusetult Narva taguse ala ja Petserimaa.

28-aastane Madison valdab hästi soome ja rootsi keelt, kuna ta oli pärast põhikooli aasta vahetusõpilane Hankos. Intervjuu toimub siiski inglise keeles. Madison räägib ka inglise keelt vabalt ja kiiresti.

Madison peaks olema Brüsselis, et kokku leppida, millisesse parlamandirühma ta kuuluma hakkab. Asi on aga selge ja ta ei näinud vajadust kulutada 500 eurot lennupileti peale. Ta on saatnud avalduse Marine Le Penile, kes koondab parempoolseid. Sama grupiga on liitumas Soome põlissoomlaste esindajad Laura Huhtasaari ja Teuvo Hakkarainen. Huhtasaaril on ka nime ettepanek: Patrioodid.

Madison ütleb selle peale, et see on hea nimi, sest kõik selles parlamendirühmas on oma maa patrioodid. Madison võõrustas enne eurovalimisi Le Peni Tallinnas. Visiiti kritiseeriti Eestis, kuna Le Pen tahab tihendada suhteid Venemaaga. EKRE aga toetab Venemaa-vastaseid sanktsioone. Madisoni sõnul oli lihtsam selgitada Le Peniga liitumist, kuna ka soomlased ja taanlased on selles liidus.

Madisoni väitel on tal head suhted põlissoomlastega, eriti Sebastian Tynkkyneniga. Mehed olid ühel ajal koos erakondade noortekogude juhid. Nii nagu Tynkkynen, on ka Madison kombanud sõnavabaduse piire. Ta on kiitnud natsi-Saksamaa majanduspoliitikat ja nõudnud Eesti puhastamist venelastest.

Madisoni väitel ütleb ta neid asju teadlikult, et tekitada väikseid skandaale. Uberi juhi Shaikhi juhtumi kohta ütleb ta, et ei tea, mis juhtus enne seda. Wolti autojuhist Razanist aga Madisonil kahju pole. Madisonile teadaolevalt abiellus ta eestlannaga, et saada elamisluba. Madisoni väitel võib sul olla 30 last üle maailma, aga see ei tähenda, et saad elamisloa. Madison lisab naerdes, et mehel pole vedanud, aga ka Pakistanis on ilusaid naisi.

Madison ütleb otse välja, et tahaks valida tulevased pagulased nende päritolust lähtuvalt. See puudutab ka tööle tulijaid. Tema väitel võiks anda 2-aastase tööloa ukrainlastele. Nad on ristitud ja euroopa kultuuriruumist. Aga see pole õige, kui võtta suurem osa Pakistanist ja Põhja-Aafrikast.

Soomlased kõlbavad Madisonile samuti. Ta arvab, et soomlased tulevad Eestisse nii maksude kui turvalisuse pärast. Ta toob näiteks Stockholmi Rinkeby ja Helsingi pagulaslinnaosad. Madison tunnistab, et Helsingis pole nii turvaline kui Tallinna vanalinnas esmaspäeva hommikul kella 3 ajal.

Azhar Shaikh sõidutab Soome ajakirjaniku tagasi sadamasse. Tema väitel pole enam Tallinnas nii turvaline kui varem. Mees unistab sellest, et saab perega minna laevale ja lahkuda Eestist. Ta tahab saada taksoloa kas Helsingis või Stockholmis.

https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000006128351.html

Kommentaarid
(Külastatud 2,159 korda, 1 külastust täna)