Helsingi ligidal on salapärane järv, kuhu juurde kedagi niisama ei lasta

Helsingi ligidal asub hästi valvatud Silvola tehisjärv, mis varustab enam kui miljonit pealinna ja selle ümbruse elanikku joogiveega.

Järve ümber on suured kollased hoiatavad sildid, mis keelavad pääsu järve äärde, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Edasi tulevad kõrge võrkaed ja muldvallid. Järve ääres viibimise eest võib saada trahvi 50 päevamäära ulatuses. See järv on vaid 15 kilomeetri kaugusel Helsingi kesklinnast.

Aga miks seda järve valvatakse sama karmilt nagu ülisalajast Nevada osariigi objekti Area 51? Põhjus on lihtne: see on mõeldud Helsingi, Vantaa ja Espoo elanike joogiveega varustamiseks hädaolukorras.

Silvola tehisjärv on väga oluline, kuna see toimib kui surve ühtlustaja ja varuveeallikas Päijänne tunnelist võetavale veele. Päijänne tunnel on maailmas pikkuselt teine tunnel, mille kaudu tuleb Helsingisse vesi Päijänne Asikkalanselkä järvest.

Kui midagi juhtub 120 kilomeetri pikkuse Päijänne tunneliga, siis võetakse vett Silvola järvest, mille veest jätkub Helsingi vajaduste katmiseks paariks nädalaks. Tehisjärve kasutati näiteks 2001. ja 2008. aastal, mil tunnelit hooldati.

Ilma Silvola tunnelita tuleks vett võtta otse ebaühtlasema kvaliteediga Vantaa jõest. Silvola järv ehitati täiesti tühjale kohale, selle suurus on 47 hektarit ja sügavus 17 meetrit. Järv võeti kasutusele 1962. aasta maikuus Helsingi veepuuduse katmiseks. Järve hakati ehitama 1960. aastal.

Järves on ligi 5 miljonit kuupmeetrit vett ja selle ümbruses pole näha ühtegi inimest. Järve ääres on vaid mõni ehitis ning paadisild, veidi eemal grillkoda. Üle järve sõidavad lennukid. Järve keskel on viis veeühtlustorni.

Järv on külastajatele suletud mitmel põhjusel. Üks neist on asjaolu, et järves esinevad tugevad hoovused, kui sealt vett võetakse – ning need on suplejatele ohtlikud. Näiteks kohe pärast avamist hukkus 1962. aastal üks hooldetöid teinud sukelduja just sel põhjusel.

Algul oli järve äärde kõigile vaba pääs, aga siis hakati sinna vedama prügi ja pesema autosid, mistõttu pääs järve äärde suleti. Järve on nimetatud ka kalaparadiisiks, kuna sinna toodi vahetult pärast avamist forelli ja lõhe pojad. Kalasid kasutati selleks, et jälgida vee puhtust. Järves on ka ahvenad, kohad ja vähid. Forellide ja lõhede kohta pole enam infot, sest kuivõrd kalad ei pääse tehisjärvest voolava veega jõgedesse kudema, siis pole neid juurde tulnud. Kalu ei kasutata enam järve puhtuse hindamiseks. Järve hooldavad inimesed sealt ikka teadaolevalt püüavad.

Keskellä pääkaupunkiseutua on ulkopuolisilta suljettu järvi, jonka rannalta löytyy grillikatos ja kalastusvälineitä

VAROITUS. VARNING. Suuri keltainen varoituskyltti ei varsinaisesti toivota tervetulleeksi alueelle. Jämerä verkkoaita ja korkeat maavallit vahvistavat viestiä siitä, ettei ulkopuolisia ihmettelijöitä totisesti kaivata.

(Visited 673 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid