Uus kohutav video Moskva lennuõnnetuse kohta – piloodid ei osanud käsitsi maanduda

Välja on ilmunud uus video Moskva 41 hukkunuga lennuõnnetuse kohta lennukiga SSJ-100, kust on näha, et piloodid ei osanud käsitsi maanduda.

Lennuk põrkas mitu korda vastu maandumisrada, kuni lõpuks põlema süttis. Lennuki autopiloot oli enne seda rivist välja läinud.

 

-Reklaam-

 

Tuleb välja, et lennuki kapten Deniss Jevdokimov polnud kunagi varem ilma autopiloodita maandunud. Praegu käib uurimine, et välja selgitada, kes pilootidest maandumisel lennukit juhtis, vahendab Kommersant.

Praeguseks on selgunud, et piloodid tegid mitu saatuslikku viga, kuna selgus, et nad polnud kunagi ilma autopiloodita maandunud. Lennuki kapten Deniss Jevdokimov viidi pärast õnnetust haiglasse. Ta polnud kunagi varem seda tüüpi lennukit käsitsi juhtinud.

Lennukisse lõi vahetult peale õhkutõusmist välk, mistõttu otsustati hädamaandumise kasuks. See aga poleks tohtinud lõppeda lennuki süttimisega, mille tagajärjel põles mitukümmend inimest lennukis elusalt.

On selgunud, et piloodid kiirendasid lennukit vahetult enne maandumist, ja siis kukutasid lennuki hooga vastu maad.

Nüüd tegeletakse Aeroflotis tõsiselt teemaga, kus paljud piloodid ei suuda ilma autopiloodita lennuki juhtimisega hakkama saada.

Suhhoi lennukitehase lennundusekspert Vadim Lukaševitš ütles, et õnnetus oli terve rea vigade tagajärg, mis tehti pärast seda, kui välk lennukisse sisse lõi. Tema väitel oli otsus tagasi pöörduda õige. Maandumisel aga suriti nina liiga alla ja kiirendati. Oli õnn, et esimene telik ära ei murdunud. Kui see oleks juhtunud, oleks tagajärjed olnud veel hullemad.

Lukaševitši sõnul kukkus lennuk alla 3-korruselise maja kõrguselt. Mitte ükski reisilennuk poleks seda välja kannatanud.

Vene testpiloot Viktor Zabolotski ütles, et algul tegid piloodid kõik õigesti. Nad maandusid sujuvalt. Lennujuhid olid samuti rahulikud ja hakkasid juhatama, millisele rajale lennuk suunata. Siis aga tekkisid probleemid lennuki tasakaalus hoidmisega. See polnud õige maandumine, kus esimene telik puudutab maad kõigepealt.

Sellises olukorras oleks pidanud testpiloodi väitel käituma rahulikult ja lennuk oleks ise tasakaalustunud, aga see oleks olnud riskantne. Siiski oleks see olnud parim lahendus, sest lennuk oleks ise tasakaalustunud ka pärast maandumist. Zabolotski väitel olid ilmselt piloodid kogenematud selles osas, et kontrollida korraga nii tasakaalu kui mootoreid. Siis tulid otsa kaks viga. Viga maandudes ja viga seda viga parandades. Oli ime, et lennuk ära ei lagunenud. Kõik pidas vastu, välja arvatud koht, kus telik on ühenduses tiibadega.

Tulekahju puhkes siis, kui telik purustas tiibades olevad kütusepaagid, kütus pääses välja ja süttis sädemest, kui lennuki saba puutus vastu maandumisrada. Lennuk oleks võinud selle peale plahvatada.

Vene suuruselt teise lennufirma S7 vanempiloot Deniss Okan ütles, et probleemiks on asjaolu, et piloote koolitatakse vähe käsitsi juhtimise osas. See pole ainult Vene pilootide probleem, vaid ülemaailmne. Moskva õnnetuse põhjuseks on tema väitel asjaolu, et piloot ei tundnud end käsitsi maandudes kindlalt. Piloodid on tema väitel autopiloodiga ära harjunud ja kaasaja lennukatastroofid on kõik ühel või teisel moel seotud sellega, et piloot on järsku ilma autopiloodita olukorras, kus ta ei oska tegutseda.

Lennuki kapten Deniss Jevdokimov ütles, et enne maandumist kadus raadioside. Tema väitel kulges kõik tõrgeteta. Lennujuhid juhtisid lennuki maandumisrajale. Kiirus polnud õige, aga maandumise jaoks normaalne. Kapteni väitel maandati lennuk ja inimesed evakueeriti. Kapteni väitel märkas ta põlengut alles pärast maandumist, enne maandumist põlengut ei olnud.

Teine piloot Maksim Kuznetsov pole õnnetuse kohta veel midagi rääkinud.

(Visited 260 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid