Ligi pooled Soome maapiirkondade inimesed suhtuvad negatiivselt Venemaale kehtestatud sanktsioonidesse, selgub värskest uuringust.
Inimeste suhtumine sanktsioonidesse on muutunud leebemaks, kuna need on olnud nii kaua jõus, et enam ei mäletatagi, mille eest need kehtestati, vahendab Maaseudun Tulevaisuus.
Kõige suurem on soov sanktsioonidest loobumiseks Keskerakonna ja põlissoomlaste valijate hulgas. Nad pooldavad sanktsioonidest loobumist, kui Venemaa teeb sama.
Sanktsioonidest loobumise soov on suurem maapiirkondades ja väiksem linnades. Soomlaste leebumise põhjuseks võib pidada seda, et paljud inimesed enam ei mäleta, mille eest need sanktsioonid kehtestati. Sanktsioonid on kehtinud nii pikka aega, et nende põhjus on ununenud või ei usuta enam, et neil oleks mingit mõju.
Euroopa Liit kehtestas Venemaale sanktsioonid 2014. aastal pärast seda, kui Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare ja Ukraina idaosa. Vastumeetmena kehtestas Venemaa teatud toiduainete sisseveo keelu Euroopast. Euroopa Liit on seni hoidnud sanktsioonid jõus ja otsustanud sanktsioone pikendada juba kaheksal korral poole aasta kaupa. Sanktsioonid kaotatakse, kui Venemaa taandub Krimmist ja Ukrainast, aga seni mingeid märke selleks ei ole.
Soomes läbi viidud küsitluses osales 18-24. aprillil 1039 inimest.
MT-gallup: Puolet maaseudulla asuvista luopuisi Venäjä-pakotteista
Pakotteet ovat olleet niin kauan voimassa, että niiden alkuperäinen tarkoitus saattaa alkaa unohtua. Keskustaa ja perussuomalaisia eduskuntavaaleissa äänestäneistä yli puolet kannattaa Venäjä-pakotteista luopumista, jos Venäjä luopuu samalla omistaan, ilmenee Maaseudun Tulevaisuuden tilaamasta kyselystä. Kaikista vastanneista pakotteista luopumista kannatti 41 prosenttia ja vastusti 27 prosenttia. Maaseudulla asuvista puolet kannattaa luopumista, samoin Pohjois- ja Itä-Suomessa asuvista.
