Soomes maapind tõuseb, nii et Soome territoorium kasvab igal aastal tuhande jalgpalliväljaku võrra. Maa tõuseb nii kiiresti, et Põhjalahe põhjaosast on saamas üks maailma suurimaid järvesid.

Kliima soojenemine veidi aeglustab seda protsessi, aga maa tõus on kohalikele elanikele kergesti märgatav. Mõned aastakümned tagasi mere äärde ehitatud suvilad on jäänud nüüd keset põldu. Paatide vettelaskmise kohad on inimeste eluajal edasi nihkunud terve kilomeetri võrra, vahendab Helsingin Sanomat.

Miks maa Soomes tõuseb, sellele küsimusele on otsitud pikalt vastuseid. Üks võimalik seletus on Jääaeg. Jääajal surus raske jäämass maad allapoole. Nüüd on maapind jääst vabanenud ja see tõuseb endisele tasemele.

Arvatakse, et maapind tõuseb järgmise 10 tuhande aasta jooksul veel ligi 100 meetrit kõrgemale. See muudab oluliselt rannajoont. Praegusest rannikust saab sisemaa ning Põhjalahe tagaosast saab siseveekogu ning ühtlasi üks maailma suurimatest järvedest. Põhjalahes Merenkurkku koha peal saab ilmselt jalgsi Rootsi kõndida juba paari tuhande aasta pärast.

Teadlaste väitel on Maa ajaloos tõsiasi ka see, et kui maapind kerkib endisele tasemele, siis algab järgmine Jääaeg. Pärast eelmist jääaega on aga maapind Rootsis kerkinud tervelt 286 meetri võrra. Maa tõuseb kiiremini just põhja pool, näiteks Helsingis on maapinna tõus aeglasem.

Koos maa tõusuga on Põhjalahe põhjaosas hakanud muutuma taimestik, kuna vesi on muutumas magedaks.

https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000006097104.html