Soome ajakirjanik poliitikutele: lõpetage keerutamine, Soome pole sõjaliselt sõltumatu riik

Soome poliitikud on seni rõhutanud, et Soome on sõjaliselt sõltumatu riik, kuna pole liitunud ühegi blokiga. Soome ajakirjanik aga kutsub poliitikuid üles tunnistama, et Soome pole sõltumatu, seda kasvõi Rootsi abi tõttu, mis toob automaatselt kaasa USA sekkumise.

Ühtlasi tähendab see, et Soome ainus ja võimalik vaenlane Venemaa peab arvestama, et kui tungitakse sisse Ahvenamaale või Hankosse, siis ollakse vastakuti nii soomlaste kui rootslastega, kirjutab Iltalehti ajakirjanik Lauri Nurmi.

 

-Reklaam-

 

Nurmi tugineb Rootsi riigikaitse komitee raportile, mille kohaselt peab Rootsil olema valmisolekus 5600 mehest koosnev brigaad, et see Soomele appi saata. Raport näeb ette ka selle, et Rootsi ehitab uuesti üles oma sõjaaja armee. Uus koosseis asub ametisse juba 2021. aastal ja selle suurus kasvab 50 protsendi võrra 90 000 sõjaväelaseni.

Sellises olukorras, kus naabrimees lubab sõja korral appi tulla, peaks Soome poliitikud tunnistama, et Soome pole sõjaliselt sõltumatu maa. Seni on sellised kokkulepped olnud salajased, aga juba 2015. aastal tunnistas Rootsi parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Allan Widman, et Rootsi reageerib kõigi võimalike jõududega, kui Ahvenamaa peaks langema rünnaku objektiks. See tähendab, et Rootsi otsustaks seda iseseisvalt ja kaitseks Ahvenamaad nagu enda territooriumi. Soome kaitseminister Jussi Niinistö tunnistas pärast seda, et Ahvenamaa valedes kätes on nagu püstol Rootsi oimukohal. Pärast seda ütles Soome president ja sõjaväe ülemjuhataja Sauli Niinistö, et Soome võtab Rootsi sõjalise abi rõõmuga vastu.

Rootsi teade Soome kaitsmiseks mõeldud eraldi brigaadi kohta on aga selge sõnum Venemaale ja Vladimir Putinile. Venemaa puhul peetakse võimalikuks, et Venemaa survestab sõjaliselt ka Soomet. Soome ründamise künnis aga tõuseb, kui venelased on teadlikud, et Ahvenamaad või Hankot rünnates rünnatakse ka rootslasi ja Rootsit.

Üksainus hukkunud rootslane aga käivitab otsekohe USA, kes on teadaolevalt andnud Rootsile salajase julgeolekugarantii. See oli nii eelmise Külma sõja ajal ja see on nii suure tõenäosusega ka praegu. Rootsi ja USA on omavahel seotud ühiste sõjatööstuse projektide kaudu.

Sõjaline konflikt võib Venemaa ja Soome vahel käivituda siis, kui rahvas tahab Putinit maha võtta ning Putini lähiringkond reageerib sõjaliste meetmetega. Putini juhtimisel aga ei peeta sõda Läänemerel tõenäoliseks.

Varasemast on Soomel trauma Talvesõja ajast 1939. aastal, mil Rootsi teatas, et ei saa Soomet aidata, kuigi riigid olid teinud koostööd. Tookord loobus Rootsi Ahvenamaa ühisest kaitsmisest, kartes kaela tõmmata Nõukogude Liidu viha. Küll aga saabus Rootsist Soome ligi 8000 vabatahtlikku.

Talvesõda näitas Soomele kätte, kuidas kriisiolukorras varasemad kokkulepped ei kehti ja endised sõbrad keeravad selja. Venemaa on aga viimasel ajal näidanud end agressiivse osapoolena Euroopas ja rikkunud rahvusvahelisi leppeid, mistõttu on ka Rootsis varasemad arusaamad ringi vaadatud.

Soome on liitunud ka Suurbritannia juhitud Euroopa kiirreageerimisüksusega JEF, mis koosneb 10 000 sõdurist. Seda üksust võib kasutada ükskõik kus kohas maailmas, kaasa arvatud Soomes. Selle üksuse osa on ka Briti enda kiirreageerijad. Suurbritannia on ühtlasi Eestis paikneva NATO väekontingendi juhtriik. Suurbritannia puhul on tegemist Lääne-Euroopa võimsaima sõjalise jõuga.

Soome poliitikud on olnud sõjalistes küsimustes tagasihoidlikud, et mitte Venemaad ärritada. Soome seadustas 2017. aasta 1. juulil sõjalise abi andmise ja vastuvõtmise võimaluse. Järgmine loogiline samm on Soome jaoks NATO liikmelisus. Venemaa peaks olema naiivne, kui Soome ja Rootsi puhul selle võimalusega ei arvestataks.

Sõjalises mõttes on Soome olnud ja on Rootsi jaoks puhver. Nüüd on küsimus selles, kas Rootsi tuleb Soomele appi, kui Venemaa ähvardab hävitada Gotlandi saare. Rootslaste head tahet ei saa siiski alahinnata. Veri on paksem kui vesi seetõttu, et rootsi keel on Soomes ametlik keel ja rootsi keelt kõnelevaid soomlasi on ligi 300 000. Rootsi keel on Soome jaoks oluline ka turvalisuse kaalutlustel.

Poliitikot, lopettakaa kiertely – Suomi on sotilaallisesti liittoutunut maa, minkä Ruotsi juuri “lipsautti” julkisuuteen

Ruotsin valtiopäiväpuolueiden puolustusvalmiuskomitean (Försvarsberedeningen) loppuraportista löytyy historiallinen lause: “Därför anser Försvarsberedningen att, efterhand som den utökade krigsorganisationen för armén etableras, upp till en brigad med förstärkningsresurser ska förberedas för att kunna verka i Finland vid kris, krigsfara eller krig.” Suomeksi sanottuna ruotsalaiset puolueet kertovat, että Ruotsin puolustusvoimien pitää olla valmiudessa lähettämään Suomen avuksi sodan uhatessa noin 5 600 sotilaan vahvennettu prikaati.

(Visited 88 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid