Šokk Soomes: ema ja laps elavad kahekesi 28-ruutmeetrises ühetoalises korteris

Soome avalikkust šokeerib juhtum, kus ema ja laps elavad Helsingis koos 28-ruutmeetrises ühetoalises korteris. Kuidas nad küll nii väikse pinna peal hakkama saavad, küsib väljaanne Iltalehti.

Ema räägib, et väikses korteris elamisel on omad plussid. Laps on 4-aastane ja kui tal sõbrad külas käivad, siis küsivad, et kus teie teine tuba on.

Helsingi ema räägib, et 28 ruutmeetrist neile täiesti piisab. Väike korter pole piiranud külaliste kutsumist ega midagi muud.

Naine elas selles väikses korteris juba enne lapse saamist. Pärast rasestumist ta leidis, et 28 ruutmeetrist piisab ka kahele. Ta planeeris küll aasta jooksul ära kolida, aga läks teisiti.

Ema on samas rahul, et köök on eraldi ja selle ukse saab kinni panna. Vannituba on väike, aga mitte selline, et põlved on vastu lõuga. Korter on valgusküllane ja seetõttu ei tundu eriti väike.

Tugitool on kodus lõõgastumise koht, kus tütar vaatab hommikuti multikaid. Ema veedab hommikud söögilaua ääres. Voodi otsas põrandal on lapse oma mängunurk. Väiksele korterile annab suvel ruumi juurde rõdu. Seal mõnuleb tütar vannis või aitab emal ürte istutada.

Maja hoov on piiratud ja paraja suurusega. Seegi on nagu kodu jätk. Väikses korteris on ainsaks probleemiks panipaikade vähesus. Selles korteris on panipaik esikus. Korteris on asjade jaoks veel suur riiul ja kummut.

Kõige rohkem nõuavad korteris ruumi rõivad ja mänguasjad. Ema hoiab rõivaid esikukappides. Seal on ruumi nii riiulitele kui riidepuudele. Ema pole suurem šoppaja, mistõttu mahub kõik kenasti ära. Tütre riided on põhiliselt toas riiulitel, kuhu on soetatud säilituskastid. Mõned tütre kleidid on ka esikukappides.

Riiul koos säilituskastidega on väga hea lahendus, kuna kastidesse mahub ära väga palju riideid. Lisaks on asjad voodi all kastides ja riiulitel olevates punutud korvides.

Pestud riided kuivavad restil keset tuba. Ukse kohal olev lõua tõmbamise toru täidab vahel ka riidepuu rolli. Lapse asjad on vahel laiali üle terve elamise ja söögilauale kogunevaid asju on raske kuhugi ära panna.

Väikses kodus elamine paneb mõtlema, mida üldse on elamiseks hädapäraselt vaja. Helsingi naisel pole kunagi olnud palju asju, aga väiksel pinnal elamine on siiski sundinud olema säästlik. Väikse pinna tõttu saab rätikuid ja voodiriideid olla vaid väike kogus. Emal on endal ainult kaks vannirätikut ja tütrel on neid kolm. Voodiriideid on kaks komplekti ning külaliste tarbeks kolmas.

Ainus asi, mida naine oma väiksesse koju tahaks, aga milleks pole ruumi on diivan. See pakuks rohkem istumisruumi, kui perel käivad külalised.

Kuigi vähene ruum piirab, on sel ka omad positiivsed küljed. Asju ei kogune nii palju ning ostud mõeldakse rohkem läbi. Kulud on väikses kodus väiksemad. Samuti on väikse kodu koristamine kiirem ja kergem. Lisaks tasub meeles pidada, et pere kogu elu ei ole kodus. Pere veedab palju aega väljaspool kodu. Praegu on hea, aga see ilmselt ei töötaks suurema lapsega.

“Ai kauhea, miten te näin pienessä asutte” – äiti ja tytär elävät 28 neliön yksiössä: rehelliset kuvat

Yksiössä asuminen ei ole ollut helsinkiläisäidille koskaan ongelma. Pienestä kodista löytyy monia plussia. Ai kauhea, miten te näin pienessä voitte asua. Tuon lauseen on helsinkiläinen 4-vuotiaan lapsen äiti kuullut useammin kuin kerran kuluneen neljän vuoden aikana. – Välillä kylään tulleet lapset ovat ihmetelleet, että missä teidän toinen huoneenne on, nainen sanoo ja nauraa.

(Külastatud 2,035 korda, 6 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid