Soome üürnike esindaja: mõned üürileandjad tahavad teenida tagatisraha pealt

Kõigile üürileandjatele pole täiesti selge, milleks üürnikelt võetavat tagatisraha saab kasutada. Tagatisraha on peamine põhjus, miks võetakse ühendust üürnikke esindava ühendusega Vuokralaiset ry.

Mõned üürileandjad tahavad kogu tagatise endale jätta, kuigi kahju on väike. Korteri normeelne kulumine pole samuti kõigile selge, vahendab Helsingin Sanomat.

Praegu oskavad üürnikud ka vaidlustada asju, kui üürileandja tagatisraha ilma mõjuva põhjuseta endale jätab. Enamasti on üürnik ja üürileandja siiski tekkinud kahjude osas sama meelt. Probleemid tekivad siis, kui üksmeel puudub.

Üürileandjaid esindava ühenduse Suomen Vuokranantajat ry info kohaselt on näiteks olnud juhtumeid, kus üürniku lemmikloom on põrandaliistud ära närinud. Üürnik on viidanud sellele, et korteris oli lubatud lemmiklooma pidada.

Kõige rohkem tekitab vaidlusi küsimus, kui palju mõne asja kordategemine maksab. Kõik üürnikud ei saa näiteks aru, et kui parketi sisse on tulnud suur täke, siis on terve põrand vaja üle lihvida ja lakkida. Kui üürnik on tekitanud kahju või jätnud lõpukoristuse tegemata, siis saab üürileandja need summad tagatisrahast maha võtta.

Kõik üürileandjad aga tagatisraha ei küsi. Sel juhul saadetakse lisatööde kohta üürnikule eraldi arve. Hindade koha pealt maksab näiteks ühetoalise korteri põhjalik koristus 170 eurot, välisukse parandamine on 100 eurot ja kraanikausi uuendamine 150 eurot.

Suuremate üürileandjate Kojamo ja Sato info kohaselt jätavad üürnikud korteri enamasti korda. Tüüpilised kahjud on täkked välisustes, kuna lapsed on sinna käruga vastu sõitnud. Üürnik saab selle ise korda teha või lasta teha üürileandjal, mille eest läheb üürnikule arve. Vahel jääb lõpukoristus tegemata või on see tehtud kehvasti. Siis saadetakse samuti arve.

Üürileandja teeb ülevaatuse ja selle käigus selgub, kas on midagi vaja teha või mitte. Korteris saab aga elada normaalset elu, panna pilte seinale ja tuua vastavalt vajadusele mööblit ning muud sisutust. Üürnikult ei saa nõuda raha nn normaalse kulumise eest, mis tekib tavalise kasutusega pikema aja jooksul.

Normaalne kulumine on see, kui põrandale tekivad kriimud ja diivani jalad jätavad jäljed. See aga pole normaalne kulumine, kui laps joonistab seintele. Kui vannitoas on dušikardin, siis tuleb seda kasutada, mitte lasta vett põrandale joosta.

Paljud erimeelsused jäävad ära, kui korteris tehakse ka alguses kontroll. See on kasulik nii üürnikule kui üürileandjale. Üürnik ei pea maksma vigade eest, mis juba enne olemas olid. Paljudel üürileandjatel jääb aga alguses kontroll tegemata. Pärast seda on raske tõestada, kas vigastused olid juba enne või tekkisid need üürniku elamise ajal. Kõige parem on, kui korter vaadatakse algul koos üle ja pannakse kõik kirja. Korteri olukorra kohta võib teha pilte.

Kui korteris on varem elatud ja see on üle andes kehvas olukorras, siis on selge, et see ei saa kasutamisel paremaks muutuda.

Nii väldid korterit üle andes arvet koristuse eest:

  1. Ära jäta koristust viimasele hetkele. Hoia korter korras juba elamise ajal.

  2. Ära unusta pliiti, külmkappi ja sügavkülma. Kui sulatad külmkappi ja sügavkülma, siis veendu, et vett ei valguks põrandale.

  3. Puhasta ka veelukud ja põrandatruubid. Veelukkude puhastuse võib jätta ühistule vaid siis, kui inimene ei saa torusid lahti tavalise puhastusvedelikuga ja veelukk tuleb lahti võtta. Põrandatruupide puhastamiseks on hea kasutada kummikindaid ja panna mängima reibas muusika.

  4. Väldi veekahjusid ja jäta seadmete nagu pesumasinate ja nõudepesumasinate paigaldamine asjatundjatele.

  5. Pese aknaid koos lõpupuhastusega vaid siis, kui nad on mustaks saanud. Aknaid tuleks pesta regulaarselt kord aastas.

Allikas: Suomen Vuokranantajat ry

Vuokralaisten edustaja: Jotkut vuokranantajat yrittävät tehdä vuokravakuuksilla voittoa

Kaikille vuokranantajille ei ole täysin selvää, miten vuokralaisen maksamaa vakuutta saa käyttää. Vuokralaiset ry:n toiminnanjohtaja Anne Viita kertoo, että vakuuksiin liittyvät kysymykset ovat yleisin syy, miksi vuokralaiset ovat heihin yhteydessä. Jotkut vuokranantajat yrittävät pitää koko vakuuden, vaikka itse vahinko olisi pieni. Myöskään asunnon normaali kulumisen raja ei ole Viidan mukaan kaikille selvää.

(Külastatud 314 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid