Soome mees Mikko hoiab käes poole meetri pikkust puust toigast, mille ühes otsas on alumiiniumist konks. See on tema peamine töövahend rästikutest lahti saamiseks.
Mees võtab rästiku konksu otsa ja tõstab selle kepiga võrgu sisse. Ta tunnistab, et on madusid ka palja käega korjanud, aga seda ta kellelegi ei soovita, vahendab Yle.
Võrgu rolli täidab riidest poekott, mille ümber on õmmeldud alumiiniumist rõngas. Madu sealt läbi ei hammusta. Kui riie peale tõmmata, siis madu rahuneb. Ta vahel sisiseb, aga pole agressiivne.
Kui inimene mao avastab, siis tähendab see tavaliselt mao surma. Soome mees Mikko aga tahab maod hoovidest kokku korjata ja viia nad elusalt uude keskkonda. Algul mees vaid pildistas ja jälgis madusid, siis aga hakkas alates 2015. aastast tegelema nende teisaldamisega. Pärast seda oli tema telefon pidevalt punane.
Suve jooksul käib mees madusid päästmas 20-40 korda. Ta annab ka nõu, kui vaja. Mikko väitel on rästikud kasulikud, kuna aitavad piirata borrelioosi levikut läbi selle, et hävitavad närilisi. Närilistel omakorda aga paljunevad haigusi levitavad puugid.
Mikko arvab, et rästikuhirm tuleb mürgist, aga inimesed kardavad rohkem kui asi väärt on. Tervele täiskasvanule aga ei tähenda rästiku hammustus muud kui käiku arsti juurde. Rästik ei kasuta mürki niivõrd enda kaitseks kui toidu hankimiseks.
Nõuanded, kuidas rästikuid eemal hoida:
1. Hoia hoov korras
Rästikud väldivad hoovialasid. Nad tulevad toidu järele, kus on palju närilisi. Seetõttu peaks kompostihunnikud elamisest kaugemal hoidma. Hoovis on rästikud enamasti põõsaste all. Seetõttu on hea hoida põõsaste ümbrus puhas.
2. Vabane kõikvõimalikust kolast
Rästikud armastavad põõsaste aluseid, aga kõikvõimalikke muid asju ja esemeid, mille all end varjata. Seetõttu ei ole mõistlik kasutada vundamendialuseid panipaigana kohtades, kus on palju rästikuid.
3. Teisalda maod mujale
Rästiku võib mujale viia ka koduste vahenditega. Mikko väitel on selleks vaja reha ja ämbrit. Reha asemel võib kasutada toigast, millel on kaks haru.
Tähtis on juhida rästiku pead. Ämber pannakse kummuli maha ja rästik juhitakse reha või kepiga ämbrisse. Rästik ei suuda ämbris rünnata, kuna ämber on libe.
Ämbrisse saadud rästiku võib viia paari kilomeetri kaugusele ja seal vabaks lasta. Rästiku elupiirkond on kilomeetri kaugusel talvitumiskohast. Kui vahemaa on üle 1,5 kilomeetri, ei oska ta enam tagasi tulla.
https://yle.fi/uutiset/3-10756821
