Arstide väitel olid lapse rasked vigastused põhjustatud raputamisest. Isa ega ema end süüdi ei tunnistanud ja tõendite puudumise tõttu süüasi lõpetati.
Vanemaid kahtlustati kahe kuu vanuse tüdruku raskekujulises väärkohtlemises. Kahtlused tekkisid eelmise aasta jaanuaris, kui asja kohta tegi teate lastehaigla arst, vahendab Iltalehti.
Asi sai alguse sellest, et toona 21- ja 23-aastased vanemad viisid beebi Heinola tervisekeskuse traumapunkti. Vanemate väitel laps ei söönud ja jäsemed tõmblesid.
Isa ja ema olid enda jutu järgi leidnud beebi voodist põikiasendis, jalad võrede vahelt väljas. Oli 31. jaanuar.
Ema ütles, et oli last vastu hommikut toitnud. Vanemad ja laps magasid samas toas.
Arst leidis, et vigastused on tõsised ja laps viidi samal päeval Päijät-Häme keskhaiglasse ning sealt narkoosi ja hingamisaparaadi alla Helsingi lastehaiglasse.
Politseiuurimine algas, kui lapse väärkohtlemisest andis teada lastehaigla arst. Veel nädal aega varem, 24. jaanuaril oli laps olnud arsti juures naeratav ja terve. Vigastuste järgi otsustades leidsid arstid, et last oli väärkoheldud mitmel korral.
Vanemad end ülekuulamisel süüdi ei tunnistanud ja ütlesid, et pole võimelised last vigastama. Vanemad ei osanud aga seletada, miks lapse tervis halvenes.
Ema tõi välja olukordi, kus laps oleks võinud viga saada. Näiteks oli ta lükanud last poekärus, mis lume peal värises. Asjatundjate arvates aga oli last raputatud ja laps oli eluohtlikus seisundis.
Lastehaiglas tuvastati lapsel ajuvigastused, verejooksud ja murrud rangluus ja küljeluudes. Arstide hinnangul olid vigastused sarnased nn shaken baby (raputatud beebi) sündroomiga. Arstide hinnangul oli last raputatud mõned tunnid enne seda, kui nad arsti juurde pöördusid.
Eeluurimisel kuulati tunnistajatena üle naise vanemad. Nende arvates oli lapse olukord erinev juba 26. jaanuaril. Laps oli oksendanud ja ta vaatas imelikult paremale poolele. Vanavanemate väitel ei saanud lapsega kontakti.
Arstide arvates aga ei suuda kahekuune laps end voodis nii liigutada, et endale selliseid vigastusi põhjustada. Samuti ei suuda selles vanuses laps ise suruda oma jalgu võrede vahelt läbi.
Süüdistusest loobumise otsuses on öeldud, et laps sai vigastada karmi kohtlemise tagajärjel, aga vanemad ei osanud seletada, kuidas see juhtus.
Politseiuurimine selgitas välja, et vigastusi ei saanud tekitada keegi kõrvaline isik. Lapse vigastused polnud seotud ka mingi õnnetusega.
Prokuratuuri info kohaselt aga ei piisanud vanematele süüdistuse esitamiseks tõendeid. Samuti ei suudetud kindlaks teha, kas last oli väärkohelnud ema või isa. Kumbki end süüdi ei tunnistanud.
Beebi sai tõsised vigastused ja ta paigutati teise perre. Asjaga tegeleti Salpausselkä prokuratuuris. Otsus tehti eelmisel kolmapäeval.
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/7a99b3d8-5627-40b1-baa1-01c2c6e70463
