Ameerikas suri 16. sajandil ligi 55 miljonit pärismaalast. Selle tagajärjed olid nii ulatuslikud, et tõid kaasa kliima jahenemise.
Ameerika koloniseerimise käigus, mis algas 15. sajandi lõpus suri nii palju inimesi, et see mõjutas maailmas kliimat, selgus University College Londoni uurimusest.
Ameerika koloniseerimine algas 1492. aastal, kui Christoph Kolumbus koos Hispaania laevastikuga esimest korda Ameerikasse jõudis. Eurooplased tõid kaasa eri haigused, mille suhtes puudus Ameerika põliselanikel immuunsus. Haiguste tulemusel suri enamus põliselanikke järgmise aastasaja jooksul. Mõned rahvad ja hõimud surid täielikult välja.
Põlisrahvaste suur suremus tõi kaasa põllumaa kasutamise vähenemise ning maad kasvasid metsa sisse. Samal ajal süsinikdioksiidi varud kasvasid.
Hinnanguliselt suri koloniseerimise tulemusel ligi 55 miljonit inimest, mis moodustas 10 protsenti toonasest maailma elanikkonnast. Pärast suurt suremust jäi sööti 56 miljoni hektari suurune ala ehk Prantsusmaa suurune territoorium. Kuivõrd põllud kasvasid metsa sisse, vähenes atmosfääris süsinikdioksiidi ehk kasvuhoonegaasi hulk.
Inimeste surm tõi kaasa kliima jahenemise. Aastail 1450-1600 oli tavapärasest jahedam periood, mida kutsuti väikseks jääajaks.
Nüüd on teadlased jõudnud järeldusele, et kliima jahenemiseks on vaja analoogset suurt suremust. Ühtlasi näitab uuring, et inimese tegevus mõjutas kliimat juba enne tööstusrevolutsiooni.
Süsinikdioksiidi kogust hinnati Antarktika jääst võetud proovidest.
Praegu peetakse kliimamuutust maailmas suurimaks keskkonnaohuks, mis tuleneb süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside hulga kasvust Maa atmosfääris. Inimene mõjutab kliimat peamiselt fossiilsete kütuste põletamise kaudu.
Ühtlasi näitas uuring, et metsade säilitamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside sattumist atmosfääri.
My PhD student @kochalex_ has a new paper out with me, @ProfMarkMaslin and @SimonLLewis about the Earth System impacts of the #GreatAmericanDying after 1492: https://t.co/2UBX0CXocT. Here's a little thread on summarising the findings: 1/11 pic.twitter.com/DwVk3M2F0C
— Chris Brierley (@cmbrierley) January 31, 2019
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0277379118307261?via%3Dihub#bib105
