Müncheni rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil viibiv Soome president Sauli Niinistö ütles toimunut kokku võttes, et USA asepresident Mike Pence rappis kõvasti USA liitlasi Euroopas.
Niinistö tõstis esile kolm murekohta: need on USA presidendi Donald Trumpi poolt Euroopale peale sunnitud Iraani poliitika, Euroopas asuvate NATO liikmete kaitsekulud ning Venemaa ja Saksamaa vaheline uus gaasijuhe Nord Stream 2, vahendab Helsingin Sanomat.
Pence’i kõne ei rahustanud USA liitlasi Euroopas. Konverents näitas, kui tugevalt on USA poliitiliselt lõhenenud.
Seevastu Vene välisministri Sergei Lavrovi kõne oli Niinistö väitel konverentsil leebem kui tavaliselt. Venemaa ilmselt arvestas, et pole mõtet tähelepanu tõmmata, kui probleeme on juba niigi palju. Venemaa laseb Euroopal ja USA-l omavahel jageleda.
Seoses Venemaaga on pingeid küllaga. Viimane kriisipiirkond on Aasovi meri. USA president Donald Trump on välja öelnud, et ei kohtu Putiniga enne, kui Ukraina meremehed on vabastatud.
Soome üritab praegu Euroopa nõukogu eesistujana klaarida Venemaaga seotud probleeme. Euroopa nõukogul on 47 liikmesmaad ja see on laiem ühendus kui Euroopa Liit. Venemaa on ähvardanud Euroopa nõukogust välja astuda, kuna nõukogu võttis Venemaalt pärast Krimmi okupeerimist hääleõiguse. Pärast seda peatas Venemaa liikmemaksu maksmise ja riiki ähvardab väljaviskamine.
Kui Venemaa Euroopa nõukogust kõrvale jääb, on see Soome jaoks suur kaotus. Niinistö väitel nuputatakse nüüd, kuidas Venemaa saaks ühenduses edasi olla.
Hiina esines konverentsil nagu uus Venemaa: selle sõnad ja teod lähevad lahku. Hiina on majanduslik jõud, keda ei huvita turumajanduse seaduspärad ning sõjaline jõud, keda ei huvita demokraatia ja inimõigused.
Hiina on endaga viimastel aastatel sidunud mitmeid Ida-Euroopa riike. Nende hulgas on 11 Euroopa Liidu maad ja 5 Balkanimaad. Hiina investeerib neis riikides raudteedesse ja tehnoloogiaettevõtetesse.
Soome on praegu Arktika nõukogu eesistuja ja Arktika pärast käib uus võimuvõitlus. Hiina ja Venemaa tahavad ka seal endale võimu kindlustada.
Niinistö väitel teevad maailmas ilma taas suurriigid, aga Euroopa Liidus pole seni selgusele jõutud, millist joont ajada. Euroopa riigid võiks Niinistö sõnul välja selgitada, mis neid ühendab. Niinistö ise toob Euroopa puhul välja demokraatia ja vabaduse. Niinistö jaoks tähendab demokraatia eelkõige vabadust. Konkreetsemalt parandaks Niinistö inimeste turvatunnet.
Müncheni julgeolekukonverents toimus nädalavahetusel juba 55. korda. Konverents asutati 1963. aastal, kui Külm sõda oli haripunktis ning Lääne-Euroopa vajas foorumit, et saada USA-lt kinnitust turvalisuse tagamise kohta.
https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000006004898.html
