Soome koolisüsteem on ohus ja selle taga on lapsevanemad

Soomes 1970ndatel aastatel kasutusele võetud võrdne koolisüsteem on olnud edulugu terves maailmas ja seda on käidud igalt poolt uudistamas. Viimasel ajal aga on süsteem ohus, sest lapsevanemad on hakanud lastele koole valima.

Põhjuseks on asjaolu, et teatud piirkondades on suurenenud sotsiaalsed erinevused, mis tähendab, et teatud koolide tase on teistest kehvem. Seda arvestades on lapsevanemad hakanud otsima võimalusi, et oma laps paremasse kooli panna, vahendab Ilta-Sanomat.

Pole saladus, et Soomes on koole, kus õpilaste õppeedukuse tase erineb märgatavalt. Näiteks loodusteadustes võivad parimate ja kehvamet koolide õpilaste  teadmised erineda kolme õppeaasta mahus. Teadlaste arvates on see seotud erinevustega õpilaste sotsiaalmajanduslikus taustas: eriti suuremates linnades on piirkondi, mis teineteisest erinevad ja vahed muudkui kasvavad.

Sellistele erinevustele on järgnenud lapsevanemate koolišoppamine, kus on hakatud lastele koole valima. Võimalusi on mitmeid: vastava elukoha valimine, harvaesineva keele õppimine või soositud klassi kandideerimine.

Näiteks Pakila kool asub piirkonnas, kus elavad valdavalt kõrgelt haritud (68,1 protsenti) ja jõukad inimesed ning kus töötus on Helsingi madalaim, 6,5 protsenti. Üle 80 protsendi 9-klasside õpilastest läheb edasi õppima gümnaasiumi. Paljud lähevad edasi ülikooli.

Samas näiteks Helsingi Jakomäki kooli õpilastest jätkavad gümnaasiumis alla poole. Nende vanemad tegid seda veel harvem. Vaid 18,8 protsenti Jakomäki elanikest on kõrgharidusega. Piirkonnas on töötus 19,2 protsenti. Valdav enamus, 65,8 protsenti inimestest elab üürikorterites. Jakomäki kooli õpilastest 40 protsenti on pärit välismaalt, enamus neist venekeelsed.

Jakomäki kooli kõik õpetajad on ühtlasi soome keele õpetajad ning õpilastel on probleeme elementaarse keeleoskusega. Kehva keeleoskusega õpilastele antakse lihtsamaid ülesandeid ja neile kehtivad teised nõuded. Osa õpilasi on pandud eraldi rühmadesse.

Jakomäki kool on üks nendest, mida Helsingis on hakatud eraldi toetama. Juba 1990ndatel aastatel avastati, et linnas on erilisi koole, mis vajavad eraldi tähelepanu. Kool saab ise otsustada, kuidas lisaraha kasutada. Näiteks on koolis rohkem soome keele õpetust. Samuti on rohkem õpilaste kooli kõrvalt abistajaid. On soetatud eraldi õppematerjale ja käidud õppereisidel.

Pakila põhikooli lõpuklassides pole ühtegi välismaalt pärit õpilast. Ka seal on osad õpilased teistest eraldatud, aga seda ülespoole – neil on võimalik saada gümnaasiumi õpet juba põhikoolis.

Vahet märkavad ka õpetajad. Kehvema tasemega koolides langeb õpetajatele suurem koormus. Kehvemates koolides peab õpetaja olema lisaks lapsevanem, sotsiaaltöötaja ja isegi preester. Kooli tulevad õpilased, kes pole hommikust söönud. Mõned on ööbinud sõprade juures, kuna kodus on olukord pingeline. Teinekord on õpilaste kodune olukord nii pingeline, et neid pole võimalik panna õppima.

Nõnda on Soomes kujunenud olukord, kus vanemad on valmis isegi üürima elamise piirkonnas, kuhu tahetakse laps kooli panna. On selge, et Soomes on koolid erineva tasemega ja see ei sõltu haridusest. Küll on õpilased erinevad.

Uuringud samas näitavad, et õpilased paremas koolis võrreldes varasemaga suuremat edu ei saavuta ning ka koos välismaalastega õppides on võimalik koolis hästi edeneda. See tähendab tedadlaste väitel, et lapsevanemate koolišoppamine on mõttetu. Isegi USA-s on leitud, et koolišoppamine ei anna midagi juurde, kuigi seal on koolide erinevused palju suuremad kui Soomes. Õppeedukus satub ohtu ainult päris slummides, Soomes aga midagi sellist ei ole.

Paremate koolide puhul võib rääkida sotsiaalsest võrgustumisest, kus ühes koolis õppinud õpilastel on lihtsam edukate tuttavate kaudu tööd leida. Aga seegi ei tööta, sest Soome on meritokraatlik maa – tööd pakutakse mitte tutvuste kaudu, vaid vastavalt teadmistele ja oskustele.

Pigem võib küsida, kas õpilased ei saa kahju sellest, et käivad Pakila-taolises homogeenses koolis. 2020ndate aastate Soome on võrreldes varasemaga teistsugune ja näiteks Jakomäki koolis teistest rahvustest õpilastega koos õppides omandab teadmisi ja oskusi, mida tuleviku ühiskonnas vaja läheb.

Soome ühiskonnale tervikuna on teatud koolide teistest eristumine suur oht, sest Soome edu põhineb just asjaolul, et kehvemad õpilased on suhteliselt paremal tasemel. Põhjuseks on asjaolu, et Soomes käivad eri päritolu lapsed ühes koolis. Kui töötute lapsed käivad koos koolis kõrgharidusega vanemate lastega, siis näevad nad kõrvalt töötamise ja õppimise positiivseid mudeleid.

Uuringute järgi kehvendab koolide eristumine raskemas olukorras õpilaste taset, aga ei paranda paremate õpilaste oma.

On kurb, aga samas irooniline, et eristumine toodab juurde eristumist. Nõnda võivad keskklassi vanemad oma hirmudega põhjustada arenguid, mida nad ise tahavad vältida.

Suomalaisten vanhempien uusi tapa uhkaa repiä kuilun kouluihin – opettaja kertoo huolestuttavasta kehityksestä

Kauan ei koulun ala-aulassa tarvitsee viettää ennen kuin ensimmäinen kirosana kaikuu nurkan takaa. Se tulee tunteella ja alkaa v-kirjaimella. Helsinkiläinen Pakilan yläasteen koulu on ainakin tässä suhteessa tavallinen suomalainen peruskoulu. Muunlaisia kouluja Suomessa ei olekaan, ei ainakaan juhlapuheiden mukaan. 1970-luvulla toteutetun peruskoulu-uudistuksen tavoitteena on ollut taata yhdenvertaiset koulutusmahdollisuudet jokaiselle lapselle heidän sosiaalisesta taustastaan huolimatta.

(Külastatud 590 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid