Soomes suureneb vaesuses elavate laste arv

Alates 2015. aastast on Soomes pööranud kasvule vaesuses elavate laste arv ja hinnanguliselt 110 000 last elab Soomes alla vaesuspiiri.

Lastega perede olukord on väga nukker. Väljaanne Helsingin Sanomat jälgis kuu aja jooksul kõrvalt ühe nelja lapsega üksikvanema elu. Enne jõule oli 39-aastase Ilkka pangakonto 20 euroga miinuses. Ta ei teadnud, kuidas korraldada lastele jõulud või kust saada kasvõi plastikust jõulukuusk.

Lõpuks sai mees vahetult enne jõule Diakooniahaiglalt kinkekaardi toidu ostmiseks. Kuuse leidis mees soodusmüügist, et lastel oleks vähemalt mingi jõulumeeleolu. Kingituste jaoks aga raha ei olnud.

Vaesusest tingitud ebavõrdsus on Soome ühiskonnas jätkuvalt üks suuremaid probleeme. Paljude üksikvanemate perspektiiv on väga nukker ja neil on enesetapumõtted. Väikse sissetulekuga üksikvanemate hulk kasvab eriti just Helsingis ja selle ümbruses.

Statistikaameti andmetel elab ligi 10 protsenti lastest ehk üle 110 000 lapse Soomes allpool vaesuspiiri. Väikse sissetulekuga inimeste arv hakkas kasvama juba 1990ndate aastate alguses.

Väiksema sissetulekuga on valdavalt kolme ja enama lapsega pered. Lastega perede olukord on halvenenud pärast 2015. aastat ja lastega perede vaesus on sellest ajast suurenenud. Vaesuse suurenemine tuleb riigi kokkuhoiust lapsetoetuste pealt. Lapsetoetused on Soomes praegust hinnataset arvestades 30 protsenti väiksemad kui 1994. aastal. Pärast 2015. aastat on eriti halvenenud noorte perede olukord.

Üksikvanemate olukord on kõige raskem. Ligi 30 000 üksikvanemaga peret saavad toimetulekutoetust ja see number kasvab.

Üksikvanema Ilkka lapsed on 9-14-aastased. Vanim laps on puudega ja elab suurema osa ajast vanaema juures. Kõik oli hästi, kuni Ilkka töötas bussijuhina. Asjad liikusid halvemuse poole siis, kui Ilkka selg hakkas streikima ja ta ei saanud enam tööl käia.

Väikse sissetulekuga perede puhul ongi põhjuseks enamasti kas haigus või töötus. Või mõlemad, nagu see on Ilkka puhul. Lisaks tekkisid ühel lapsel koolis probleemid kiusamisega ning pere pidi teise kohta kolima. Kuivõrd Ilkka ei saanud bussijuhina töötada, läks ta kutsekooli, et õppida elektrikuks. Õppimise ajal töötutoetust ei makstud, mistõttu pidi hakkama taotlema toimetulekutoetust.

Toimetulekutoetusest ei piisa aga isegi üüri maksmiseks, mistõttu tuleb taotleda lisaks toetusi. Lisaks eluasemetoetusele saab mees üksikvanema toetust, puudetoetust, elatusraha ja kodutoetust.

Ilkka kolis väiksemasse korterisse, kuigi nädalalõppudel on kõik neli last tema juures. Korteri leidmine on samuti raske, kuna toimetulekutoetuse saaja pole soovitud üürnik. Ta elab nüüd kolmetoalises korteris, kus on lisaks saun, mille eest toimetulekut ei maksta. Ilma saunata korterit oli raske leida.

Üksikvanem Ilkka hoiab põhiliselt kokku enda toidu pealt. Kuivõrd ta on täiskasvanud õppija, siis ei saa ta õpilaste söögitoetust ja peab maksma lõunasöögi eest täishinna 9 eurot. Seda ta ei suuda maksta ja on söömata. Ta sööb hommikul kõhu korralikult putru täis, et päev otsa vastu pidada.

Kaks last elavad püsivalt praegu vanaema juures ja üks laps mujal, Ilkka juures kodus on vaid üks laps. Ilkka on mures, kuidas vaesus mõjub lastele. Näiteks lähevad vargile või midagi seesugust. Kõige kurvem on see, kui midagi on lastele lubatud, aga rahapuudusel ei saa seda teha.

Viimati juhtus nii detsembri alguses, kui lapsed pidid minema tugiperre nädalalõpuks külla. See jäi aga ära, kuna toimetulekutoetus ei jõudnud õigel ajal kohale ja sõiduks polnud raha. Sellest oli kahju. See teine koht oli maal, kus tüdrukud oleks saanud hobustega sõita.

Soome lastekaitse organisatsiooni Pelastakaa Lapset ry andmetel on vaesuses elavatel lastel suurem risk saada tõrjutuks või kiusatuks, kuna nad ei saa omale lubada selliseid asju ja riideid nagu on teistel. Sageli jäävad vaesuses elavad lapsed üksikuks. Vasete perede lastel on suurem risk jääda koolis õppetöös teistest maha ning edasi õppimiseks puuduvad enamasti võimalused.

Vaesus on pärilik: üle 5 aasta toimetulekutoetust saanud vanemate lastest 70 protsenti saavad ise toimetulekutoetust. Mida kauem elavad vanemad toimetulekutoetuse peal, seda rohkem on lastel probleeme vaimse tervise ning kuritegevusega.

39-aastane üksikvanem Ilkka jätkab kõigele vaatamata õpingutega ja tahab lõpetada elektri eriala 2020. aastal. Uuel erialal loodab ta saada püsivat tööd. See aitaks vaesusest välja rabeleda. Enne seda tuleb tal üle elada palju päevi, mil raha ei jätku toidu ostmiseks.

Yksinhuoltajaisä Ilkka tinkii omasta syömisestään, jotta lapsille jäisi edes jotain – HS seurasi perheen elämää yhden kuukauden ajan

Viisi päivää ennen jouluaattoa helsinkiläisen Ilkan, 39, tili oli 20 euroa miinuksella. Neljän lapsen yksinhuoltaja mietti, miten järjestää lapsilleen joulun. Olisipa edes muovinen joulukuusi. Lopulta juuri ennen joulua hän sai Diakonissalaitokselta lahjakortin ruokakauppaan. Haluatko lukea koko artikkelin? Haluatko lukea koko artikkelin?

(Külastatud 308 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid