Soomes räägitakse palju sellest, et taimetoidu tarvitamine on kasvanud. Ent samamoodi on kasvanud ka liha tarbimine ja taimetoidu tarvitajate arv kasvanud pole.
Nii näiteks pole soomlaste liha tarvitamine elaniku kohta vähenenud. Üle-eelmisel aastal see lausa kasvas. See selgus looduskaitsekeskuse Luke iga-aastasest aruandest.
Paljude jaoks on see suur uudis, sest meedias muudkui räägitakse sellest, et liha tarvitamine väheneb ja taimetoiduliste arv kasvab. Tegelikkus on aga sootuks vastupidine: taimetoidulisi juurde ei tule ja liha tarbimine hoopis kasvab, vahendab Helsingin Sanomat.
Tampere ülikooli teadur Markus Vinnari põhjendab sellist nähtust asjaoluga, et meedia kirjutab sellest, mis „müüb”. See aga ei pruugi vastata tegelikkusele.
Paljude taimsete toodete puhul jäetakse suurte kasvunumbrite puhul märkimata, et alustatud on nullist. Seetõttu on protsendid küll suured, aga tegelikud müüginumbrid võivad olla üsna väiksed. Palju on tehtud juttu lihavabast oktoobrist, aga liha müüki pole see üldse mõjutanud.
Soomes on päris taimetoitlasi arvatavalt ainult 1-2 protsenti rahvastikust. Taimetoitlane ehk vegan ei söö liha, kala, mune ega piimatooteid. Paljud küsitlused ei peegelda samuti tegelikkust, sest inimesed küll lubavad vähendada liha söömist, aga tegelikkuses seda ei juhtu.
Helsingi lihamüüjad pole märganud mingit liha tarbimise vähenemist. Aeg-ajalt on kõikumisi, aga inimesed söövad liha ikka nii nagu varem. Praegu on gurmee-trend, mis tähendab, et inimesed tarvitavad kallimat liha nagu lambakarree ja filee. Teisalt on õpitud paremini kasutama odavamaid tükke nagu küljeliha.
Luke statistikast tuleb välja, et soomlased tarvitavad varasemast rohkem valget linnuliha.
Taimetoidu olukord siiski lootusetu pole, sest praegu on paljude jaoks nö ärkamise faas, kus hakatakse eri võimalusi teadvustama. Taimetoidu kasvatamine nõuab vähem maad ja on seetõttu keskkonnasõbralikum kui loomakasvatus. Soomes on kasvanud ka värske taimetoidu tarbimine. See näitab, et soomlased söövad rohkem kõike: nii liha kui taimset toitu. Üks põhjusi võib olla see, et tarvitatakse vähem piimatooteid, aga ka see, et toitu visatakse rohkem ära. Taimetoit näiteks rikneb väga kiiresti.
Võimalik on ka see, et inimesed ongi hakanud sööma rohkem nii liha kui taimetoitu – toidulaud on muutunud mitmekesisemaks.
Toidu tarvitamise puhul on reeglina kaks määravat tegurit: maitse ja hind. Neist sõltub, kui palju mida süüakse.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005767102.html
