Kust on pärit soomlased? Tuleb välja, et Eestist!

Soomlased on mitusada aastat olnud arvamisel, et soomlaste algkodu on kusagil idas Volga jõe ja Uraali mägede vahel. Viimased geeniuuringud aga näitavad, et praegused nn põlissoomlased ja ka tõenäoliselt soome keel on pärit arvatavalt Eestist. Sellele viitab Lätist ja Eestist leitud muinasinimeste dna ja muude leidude võrdlus soomlaste omaga.

Keeleteadlased on juba varem arvanud, et soome keel pärineb Eestist, täpsemalt Lõuna-Eestist. Nüüd viitavad sellele ka geeniuuringud, mida soomlased käivad tegemas maailma juhtivas geenikeskuses Saksamaal Jenas Max Plancki instituudis. Erinevalt Eestist ja Rootsist Soomel veel vastavat laborit ei ole, vahendab Helsingin Sanomat.

Geeniuuringud pööravad ühtlasi pea peale varasema rahvusromantilise arusaama, et soomlased pärinevad kusagilt põlisugrilaste algkodust Uraali mägede tagant. Ja et seal toimus jagunemine eestlasteks, soomlasteks ja teisteks soomeugri rahvasteks. Nüüd tuleb välja, et praegused soomlased tulid Soome kusagil 1500 aastat tagasi, arvatavalt praeguse Eesti aladelt. Miks, on veel selgusetu, aga tõenäoliselt tulid Soome toonase Eesti eliidi esindajad ja see võis olla omavaheliste sõdadega.

Koos inimestega jõudis soome ka keel ja seda mitte 6000 aastat tagasi nagu varem arvatud, vaid kõigest 1500 aastat tagasi. Enne seda räägiti Soomes arvatavalt saami keeli.

Geneetiliselt on soomlased ka praegu kõige sarnasemad oma naabritele, eestlastele ja rootslastele. Soome arvatavad põlisasukad saamid on aga soomlastest geneetiliselt väga erinevad.

Üks asi on geeniuuringutes veel üllatav: kõigis eurooplastes, ka soomlastes on isaliini kaudu tuvastatud põlvnemine müstilisest jamnadest, kes saabusid Euroopasse ligi 5000 aastat tagasi praeguse Ukraina ja Venemaa aladelt ning tõid endaga kaasa nii kultuuri kui keele. Kõik indoeuroopa keeled on tõenäoliselt sealt pärit – see on siis ladina, kreeka, hispaania, inglise, prantsuse, rootsi, saksa, läti, leedu ja vene keeled. Pärast nende tulekut vahetus peaaegu kogu Euroopa isaliin. See tähendab, et praktiliselt kõik ülejäänud mehed surid Euroopas maha, kaasa arvatud Briti saartel. Seda võib seletada mõne haiguse, näiteks katkuga, mille jamnad kaasa tõid. Ühtlasi tuli koos jamnadega karjakasvatus ja laktoositaluvus, enne seda olid Euroopa muinasasukad laktoositalumatud. Tänapäeval on jamnade geene kõige enam norralastes, šotlastes ja leedukates.

Tänapäeva eurooplased ongi pärit põhiliselt kolmest allikast: muistsetest küttidest-korilastest (kellel oli algselt tõmmu nahk ja heledad silmad), Lähis-Idast saabunud tumedasilmsetest põlluharijatest ja karjakasvatusega tegelenud jamnadest.

Lisaks on soomlastes veel veidi idamaist, Hiinast ja Jaapanist pärit dna-d, mille päritolu on veel põhjalikult uurimata, aga mis saabus samuti seoses uute tulijatega kusagil 1500 aastat tagasi.

Soomlaste jaoks tähendavad dna-leiud seda, et soome rahvas ega keel pole Soomes üldse vanad, mis on vastuolus Soomes seni levinud arvamusega. Ja et tegelikkuses on tänaste soomlaste esiisad kõige tõenäolisemalt eestlased.

Keitä me olemme?

Vanha hauta on kaivettu varovasti auki. Jalkojen juuressa ruskeassa hiekkamaassa lepää luuranko. Tai se, mitä siitä satojen vuosien jälkeen on jäljellä. Kallo, vähän käsivartta, sääriluut. Joku on joskus elänyt ja kuollut ja haudattu tähän. Päivi Onkamo huitaisee äkäisiä hyttysiä kädellään. On lämmin kesäkuinen sunnuntai-iltapäivä. Hämäläisessä metsikössä on tyyntä ja varjoisaa.

(Visited 1 470 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid