Tuumaõnnetuste puhul on massilise evakueerimise vajadust ülehinnatud ning tegelikkuses polnud midagi kasu sellest, et inimesed Tšernobõlist ja Fukušimast evakueeriti. Tuumaõnnetuste mõju inimese tervisele on väiksem kui suurlinnas elamise mõju.

Suurbritannias Bristoli ülikooli teadlased on teinud kindlaks, et näiteks Fukušimast polnud vaja kedagi evakueerida. Sama käib Tšernobõli kohta. Näiteks Tšernobõlist evakueeriti teises faasis 1990. aastal 220 000 inimest, aga see oli täiesti tarbetu. Samale tulemusele jõudis 1992. aastal oma uurimuses ka rahvusvahelise aatomiorganisatsiooni IAEA ja Euroopa ühiskomisjon. Teadlaste hinnangul olid Tšernobõli elanikud saaste osas vähem ohustatud kui mõne suurlinna, näiteks Londoni elanikud, vahendab Helsingin Sanomat.

Kuigi evakueerimine oli mõttetu, sunniti Fukušimast võimude poolt lahkuma 111 000 inimest ja omal käel läks veel 49 000 inimest. Neli ja pool aastat pärast õnnetust elab 85 000 inimest jätkuvalt eemal. Tšernobõlist lahkus koguni 335 000 inimest. Briti teadlaste hinnangul oleks piisanud, kui neist oleks lahkunud 10-20 protsenti.

Teadlased tegid kindlaks, et kui inimesed oleks Tšernobõli elama jäänud, oleks nende eluiga lühenenud vaid kolme kuu võrra. Võrdluseks, tavalise Londoni elaniku eluiga lüheneb seoses suurlinnas elamisega 4,5 aasta võrra. Eluiga lühendab veelgi inimese sotsiaalne staatus – näiteks Londoni vaesemas linnaosas on inimeste eluiga 8,6 aastat lühem kui jõukamate linnaosas.

Nii Tšernobõli kui Fukušima tuumaõnnetused on andnud õppetunni selle kohta, et tavaliselt kiputakse selliseid õnnetusi üle dramatiseerima. Tegelik kiirgusrisk on kardetust palju väiksem. Samas on massilised evakueerimised kallid ja mõjutavad inimese elu negatiivses suunas palju rohkem kui võimalik kiiritusrisk. Edaspidi ei tuleks inimesi mitte ümber asustada, vaid aidata neil kohapeal toime tulla.

Uurimus on avaldatud väljaandes Process Safety and Environmental Protection.

https://www.hs.fi/tiede/art-2000005463702.html