Soome väljaanne selgitas välja, mida Zapadi käigus tegelikult harjutati: Baltimaade vallutamist ja sõda NATO vastu

Soome väljaanne Helsingin Sanomat selgitas välja, et äsja Venemaa lääneosas lõppenud sõjalisel õppusel Zapad (tõlkes: Lääs) harjutati tegelikult Baltimaade vallutamist ja laiaulatuslikku sõda NATO vastu uusimate relvadega.

Seejuures, nagu selgub, et jäänud Soomegi mängust välja. Nimelt harjutati Soome piiri ääres kiirreageerijate ja uute relvade kasutamist.

 

-Reklaam-

 

Kui Läänes pöörati septembri keskel toimunud Zapadi ajal peatähelepanu Vene sõjaväelaste liikumisele Valgevenes ja loendati Valgevene poole liikuvaid rongivaguneid, siis tegelikkuses toimusid paljud manöövrid kaugel Valgevenest. Pärast õppust toodi kõik väed demonstratiivselt Valgevenest välja, mis näitab, et Venemaa soov oligi see, et tähelepanu pöörataks Valgevenele.

Tegelikkuses harjutas aga Venemaa NATO riikide vastu peetavat laiaulatuslikku sõda, mis ulatub Koola poolsaarelt põhjas kuni Krimmi poolsaareni Musta mere ääres.

Zapadi õppus korraldatakse iga nelja aasta tagant. Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on Venemaa loonud lääneossa juurde kaks 10 000 sõjaväelasest koosnevat uut diviisi, uuendatud tankiarmee ja uued relvaliigid. Venemaa harjutas kõigi nende kasutamist sõjas Euroopaga.

Valgevene kasutamine õppustel polnud siiski päris kattevari. Nimelt on Valgevene oluline Venemaa jaoks nii poliitiliselt kui geograafiliselt. Valgevene on nimelt lähedal Kaliningradi oblastile. Samuti on Venemaa jaoks oluline, et Valgevene püsiks poliitiliselt Venemaa liitlasena.

Zapadi ametliku stsenaariumi kohaselt toimus Valgevenes revolutsioon ja Venemaa toetas valitsust Lääne mõjude vastu. Venemaa sõjalises kõnepruugis tähendab kaitsmine esimesena ründamist. Edasi laienes ametliku stsenaariumi kohaselt konflikt kolme kujuteldavasse Balti riiki ja Peterburi lõunaossa.

Tegelik stsenaarium oli aga selline, et sõda Baltimaade vastu laieneb sõjaks NATO vastu terves Euroopas. Tegelikkuses ei harjutatud mitte konflikti laienemise tõrjumist, vaid Zapad ise oli osa laiemast sõjategevusest.

Harjutus laienes Koola poolsaarele, kuna Venemaa kaitseb seal strateegilisi sõjalisi objekte NATO rünnaku vastu. Lõuna pool on sama lugu Krimmi poolsaarega.

NATO hinnangute järgi osales Zapadi õppustel mitte 12 700 inimest nagu ametlikult kirjas, vaid ligi 100 000 Venemaa ja Valgevene sõjaväelast. See oli kogu valmisolekus olnud sõjaväelaste hulk, operatsioonides osales poole vähem sõjaväelasi.

Mida siis Venemaa tegelikult Zapadi käigus tegi? Baltimaade puhul harjutasid Vene 6. armee väeosad Eesti, Läti ja Leedu territooriumi vallutamist. Esimese tankiarmee liikumine Valgevenesse näitas, et suund oli Poola ja sellega tagatakse ühendus Valgevenega.

Läänemerel oli ülesanne tõrjuda NATO väeosade saabumist.

Soome ja Rootsi ei jäänud õppustelt päris kõrvale, aga polnud mingeid märke Soome ja Rootsi alade vallutamise kohta. Eesmärk oli takistada NATO-l kasutada Soome ja Rootsi alasid.

Soome puhul olid Karjala maakitsusel väljas kiirreageerimisjõud ning Soome piiri ääres tiirutasid lennukid. Samal ajal oli vilgas liiklus Soomest ida pool, kui Venemaa liigutas vägesid põhja poole ja raskepommitajad harjutasid lendu Kesk-Euroopa sihtmärkide suunas.

Samas polnud Zapad midagi uut – see oli järjekordne õppus, kus Venemaa harjutas sõjapidamist NATO vastu.

HS selvitti, mitä Venäjä todellisuudessa Zapadissa harjoitteli: Suursota uusin asejärjestelmin Natoa vastaan ja Baltian valtaus – Suomikaan ei pysynyt puolueettomana

Lännessä laskettiin pitkin alkuvuotta venäläisiä junavaunuja, joita oli varattu kuljetuksiin Valko-Venäjälle. Niiden suuri määrä vauhditti huhuja, joiden mukaan Venäjä kiristäisi otettaan Valko-Venäjästä läntisen sotilasalueensa suuren sotaharjoituksen varjolla. Samalla Venäjä käynnisteli 14.-20. Haluatko lukea koko artikkelin? Haluatko lukea koko artikkelin?

(Visited 1 688 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid