Lätis hakatakse piirama vene keele kasutamist avalikus ruumis

Peaminister Andris Kulbergsi juhitud Läti valitsus on lubanud luua õigusraamistiku vene keele kasutamise piiramiseks avalikus ruumis – nii seisab uue valitsuskabineti deklaratsioonis, mis käsitleb valitsuse kavandatavat tegevust 15. Seimi ametiajal.

Valitsuse tööplaan sisaldab punkti „derussifitseerimise deklaratsiooni” vastuvõtmise kohta. Selle eesmärk on „kaasata teadlaste, ajaloolaste ja sotsiolingvistide soovitusi ning luua õiguslik raamistik läti keele kui ainsa ametliku riigikeele tugevdamiseks”, vahendab delfi.lv.

Valitsuskabineti deklaratsiooni osa, mis käsitleb keelt, meediat ja kultuuri ei täpsusta, milliseid piiranguid vene keele kasutamisele valitsus kavandab ega seda, kuidas need õiguslikult kehtestatakse.

Samuti on valitsus võtnud kohustuse tugevdada läti keele kasutamist avalikus ruumis, inforuumis ja töökeskkonnas. Lisaks plaanitakse muuta Riiklik Keelekeskus sõltumatuks institutsiooniks, tugevdades selle suutlikkust ja neutraalsust.

Meediasektoris lubab valitsus riiklikku toetust riiklikele, piirkondlikele ja diasporaa meediakanalitele, mis loovad sisu eranditult läti keeles. Deklaratsioonis rõhutatakse, et toetuse eesmärk on tagada kvaliteetse, analüütilise ja mitmekesise meediasisu loomine.

Avalik-õigusliku meedia puhul on valitsus võtnud kohustuse hoida selle poliitilist neutraalsust, edendada vaatenurkade mitmekesisust ja tugevdada ametliku riigikeele rolli. Lisaks lubab valitsus tagada avalik-õigusliku meedia toimimise jätkumise kriisiolukordades ning viia selle tegevuse vastavusse riikliku julgeoleku nõuetega.

Kultuurisektoris lubab valitsus järk-järgult lähendada töötasusid teiste Balti riikide tasemele ning jõuda avaliku sektori keskmise palgatasemeni. Selleks ei ole siiski määratud konkreetseid tähtaegu.

Valitsus lubab toetada sakraalpärandi säilitamise programmi ning laulu- ja tantsupeoliikumist, tugevdades samal ajal riigi ja kohalike omavalitsuste vahelist jagatud vastutust.

Lisaks kavatseb valitsus lõimida kultuuri – käsitledes seda riikliku julgeoleku osana – jätkusuutliku arengu strateegiasse „Läti 2050“ ning aastate 2028–2034 riiklikku arengukavasse.

Deklaratsiooni selles osas võtab valitsus samuti kohustuse toetada Läti kultuuri ja rahvuslikku identiteeti, samuti tugevdada demokraatlikke väärtusi, avatust ja dialoogi kodanikuühiskonnaga.

Nagu varem teatatud, kiitis Seim teisipäeval heaks Kulbergsi moodustatud valitsuse: poolt hääletas 57 ja vastu 34 saadikut. Koalitsiooni kuuluvad „Ühendatud Nimekiri” (Apvienotais saraksts) ja Rahvuslik Liit (Nacionālā apvienība). Uues valitsuses on lisaks erakondade nimetatud ministritele ka mitmeid erakondadesse mittekuuluvaid valdkonnaeksperte.