Sõja ülevaade: Venemaa laastab Ukrainat nüüd uut tüüpi droonidega, mida on väga raske tõrjuda

Vajutasime oma nelikveolise Volkswageni gaasipedaali põhja, et hoida silma peal meie ees teel kihutaval haagisele monteeritud Browningu kuulipildujal. Veel mõni minut varem olime kõik maganud Kiievi lähedal asuvas Ukraina mobiilse tuleüksuse juhtimispunktis.

Kuid kell kolm öösel tuvastas radar Venemaa enesetapuründedrooni „Shahed”, mis kihutas piki Dnepri jõge pealinna suunas – üks sadadest droonidest, mis praegu ööpäevaringselt riiki ründavad, vahendab Daily Mail.

Selle ilmumine tõi positsioonile äkilise elavnemise. Vabatahtlikud laskurid kargasid vooditest üles, haarasid püssid ja tormasid veoauto juurde, mis vedas 50-kaliibrilist õhutõrjerelva.

Nad ei peatunud, et meile öelda, kuhu nad suunduvad – seega püsisime nende tagatulede lähedal. Pärast 15 minutit kestnud tormakat sõitu aeglustasid nad hoogu ja peatusid Dnipro kaldal asuval rohtukasvanud lagendikul.

Stepan, rühma täpseim laskur, hüppas sõidukist välja ja eemaldas katte oma Teise maailmasõja aegselt Browningult. „See on ideaalne sihtmärk,” ütles ta.

Radari andmetel lendas droon vaid paarisaja meetri kõrgusel maapinnast ja liikus „vaid” 100 km/h kiirusega. Ta selgitas, et see tähendab, et tegemist on vanema, propelleriga varustatud Shahed-drooniga.

23-aastane mees on selle mudeli kohta põhjalikult kõike uurinud. Ta on kaotanud järje selle üle, kui palju droone ta on alla tulistanud ajast, mil ta pärast Venemaa 2022. aasta täiemahulist sissetungi liitus vabatahtlike üksusega, mis kaitseb taevast Perejaslavis – linnas, mis asub Kiievist ligi 100 km kagus.

Kuid juunis hakkas Venemaa kasutama uut versiooni, mida käitab reaktiivmootor. See liigub kiirusega kuni 500 km/h ja – mis eriti oluline – enam kui 9 km kõrgusel, jäädes seega kaugele väljapoole Browningu kuulipilduja 1,5 km laskeulatusest.

Sel kuul tulistas Moskva välja 350 sellist uuenduslikku relva. Septembris oli see arv juba üle 3000. Analüütikud kardavad nüüd, et peagi võib Moskva iga öö välja saata 1000 sellist kiirelennulist Shahedi.

Ukraina jaoks on see katastroofiline ning halb uudis ka sellistele laskuritele nagu Stepan. Nad on üha sagedamini sunnitud pealt vaatama, kuidas reaktiivmootoriga droonid nende laskeulatusest väljaspool mööda kihutavad ja kodumaal üha suuremat hävitustööd teevad.

Üllataval kombel õnnestus tal mõni nädal enne meie kohtumist üht madalal lennanud drooni tabada, kuid see suutis sellest hoolimata edasi lennata. Pole siis ime, et ta kiirustas seda propelleriga Shahedi tabama.

Tulepositsioonil seadis tema võitluskaaslane Andri – 59-aastane Siberist pärit mees, kes kandis Nõukogude kadeti mütsi – mõne meetri kaugusel kolmjalale üles Tšehhi päritolu kuulipilduja UK vz. 59.

Nad tegutsevad koos. Browningu kuulipildujal on termosihik, mis aitab Stepanil sihtida, samal ajal kui Andri saab jälgida kuulide helendavaid jälgi.

„See on siin vähem kui kümne minuti pärast,” ütles üksuse 19-aastane navigaator Katerõna, kes jälgib drooni lähenemist oma tahvelarvutis oleva juhtimissüsteemi kaudu.

Tema elevus andis tunnistust sellest, kui haruldaseks on sellised võimalused selle üksuse jaoks muutunud – nad ei saa mingit tasu, maksavad veokite kütuse eest oma taskust ning lähevad pärast öist vahetust tsiviiltööle.

Möödus minut. Äkitselt kostis Katerõna tahvelarvutist vali piiks. „See muutis suunda,” sosistas ta. Pettumus oli käegakatsutav.

Vaid 12 kilomeetri kaugusel meie asukohast andsid Shahed-drooni eelseadistatud marsruudijuhised – mis on loodud Ukraina õhutõrje segadusse ajamiseks ja sellest kõrvale hiilimiseks – käsu pöörata järsult põhja poole.

Järgmise tunni jooksul said vabatahtlikud – kes varem tulistasid droone alla peaaegu igal ööl – vaid pealt vaadata, kuidas nende kohal lahing arenes.

Stepan viitas valgusvihule, mis liikus hääletult üle taevalaotuse. Ta selgitas, et Ukraina helikopter jälitab Shahed-drooni.

Mõni minut hiljem kostis kaugusest vali plahvatus. „Nad said ta kätte,” kinnitas Katerõna. Seejärel hakkas tema tahvelarvuti lakkamatult piiksuma – see hoiatas reaktiivmootoriga droonide eest, mis liikusid suurel kõrgusel Kiievi suunas, jäädes tema üksuse tegevusulatusest väljapoole.

Midagi polnud teha ning veidi pärast kella viit hommikul anti korraldus asjad kokku pakkida ja tegevus lõpetada.

See sündmuste jada, mille tunnistajaks me olime, ei näidanud lihtsalt seda, kuidas kiiresti arenev sõda on patriootlikud vabatahtlikud kõrvale tõrjunud. See oli selge märk, et tegemist on võib-olla Ukraina õhutõrje jaoks kõige kriitilisema hetkega pärast 2022. aasta sissetungi.

President Volodõmõr Zelenski tunnistas septembris, et praegu suudavad tema väed alla tulistada vaid 57 protsenti uutest Shahed-droonidest.

Võrdluseks: enne juunit, mil kasutati vaid propelleriga Shahed-droone, oli see näitaja 90 protsenti. Sellised meeskonnad nagu see Perejaslavis olid selle kunsti täiuseni viinud.

Kuid nüüd, mil Vladimir Putinil on relv, mis jääb nende vaateväljast välja, kasutab ta oma eelist ära. Sel sügisel andis ta oma kindralitele käsu loobuda sõjareeglitest, mis tema õhukampaaniat piirasid, ning keskenduda tsiviilobjektidele.

Tema reaktiivmootoriga droonid „Shahed” on suunatud Kiievi kahele võtmesillale – Põhjasillale (Pivnitšnõ) ja Lõunasillale (*Pivdennõi), mis on elutähtis taristu pealinna jäänud kolmele miljonile elanikule. Kui need sillad suletakse, jaguneb linn kaheks ja sõjaaegne majandus saab ränga hoobi.

See kõik on osa hirmutavast uuest rünnakulainest. Veel juulis kestsid õhuhäired Kiievis keskmiselt 1,6 tundi ööpäevas. Eelmisel kuul kasvas see näitaja 7,5 tunnini. Samuti on nüüd ööpäevas kuus häiret, võrreldes varasema kahega.

Varem rünnati Ukrainat droonide ja rakettidega vaid öösiti; nüüd sajab neid alla ööpäevaringselt.

Paljud pered on sunnitud taas metroojaamadesse varjule minema – täpselt nii, nagu nad tegid sõja alguspäevil. Teised on põgenenud Läände.

Venemaa on hoogustanud rünnakuid supermarketite, tsiviilkasutuses olevate tanklate ja toiduaineladude vastu. Kogu riigis hukkus eelmisel kuul 200 tsiviilisikut ja 1200 sai vigastada.

Andmeid kogunud Ukraina Julgeoleku ja Koostöö Keskuse juhataja Serhi Kuzani sõnul on tegemist puhtakujulise „terroritaktikaga”. „Rünnakud energiataristu ja äriobjektide vastu, mis rikuvad rahvusvahelist humanitaarõigust, on järsult sagenenud,” ütles ta.

Kuid olukorra teeb sel kriitilisel hetkel veelgi hullemaks see, et Washington näib olevat Kiievi vastu pöördunud. USA presidenti Donald Trumpi ja maailma rikkaimat meest Elon Muski süüdistatakse Ukraina piiramises Muski sõjalise otstarbega satelliitsüsteemi „Starlink” kasutamisel. See süsteem on elutähtis just nende uute reaktiivmootoriga droonide peatamisel.

Ukraina püüab luua uusi kiireid „püüdurdroone” – odavaid, maapinnalt õhku tõusvaid kamikaze-droone, mis suudavad „Shahed”-droonid kinni püüda ja õhku lasta. Nende külge on kinnitatud „Starlinki” terminalid, mis edastavad reaalajas andmeid nii drooni juhtidele kui ka sihtimissüsteemidele.

Kuid eelmisel kuul piirati terminalide töökiirus ootamatult 100 miilini tunnis (u 160 km/h) või sellest madalamaks.

Kui need liiguvad kiiremini – mida nad peavad tegema, et tabada 300 miili tunnis (u 480 km/h) lendavaid reaktiivmootoriga droone –, katkeb side operaatoritega ja seadmed kukuvad alla.

Teadete kohaselt tühistati 100 miili tunni piirang pärast rahvusvahelist pahameeletormi, kuid möödunud nädalavahetusel süüdistati Muski piirangu taaskehtestamises.

Ukrainale on saadetud selge sõnum: nad võivad sellest eluliselt tähtsast tehnoloogiast ilma jääda iga hetk, kui nad ei tegutse vastavalt Washingtoni soovidele. Samal ajal on Valge Maja blokeerinud Patriot-tõrjesüsteemi rakettide tarned Ukrainale; need on aga kriitilise tähtsusega ballistiliste rakettide peatamisel.

Trumpile on heidetud ette ka keeldumist jagada USA luureandmeid, mis võiksid hoiatada Ukrainat Venemaalt välja tulistatud ballistiliste rakettide eest – relvade, mis on ainuüksi sel kuul nõudnud kümneid inimelusid. See tähendab, et kõnealused raketid võivad nüüd tabada Ukrainat sisuliselt siis, kui neile sobib.

See kõik on osa Trumpi meeleheitlikest katsetest sundida Zelenskit tegema Moskvale ulatuslikke järeleandmisi, püüdes samal ajal – küll ebaõnnestunult – sõda lõpetada.

Tõepoolest, USA president kohtub täna Hiinas Shenzhenis Putini ja Xi Jinpingiga. Kriitikud on nimetanud seda kohtumist „Jalta 2.0-ks”, kartes, et Trump ja kaks diktaatorit arutavad Ukraina omavahelist jagamist – sarnaselt sellele, kuidas Churchill, Roosevelt ja Stalin panid 1945. aastal Krimmis Jaltas paika sõjajärgse maailmakorra alused.

Kiiev andis sellele nädala alguses omapoolse vastuse: esmaspäeval ja teisipäeval toimunud drooni- ja raketirünnakute seeria kahjustas oluliselt Kertši silda – strateegiliselt tähtsat rajatist, mis ühendab Venemaad okupeeritud Krimmiga.

Kuid vaatamata ukrainlaste vaprusele ja leidlikkusele on USA president vaid nõrgestanud Kiievit, andes samal ajal Putinile julgust juurde. See on innustanud teda tihendama rünnakuid Ukraina vastu, kasutades kümneid ballistilisi rakette ja tuhandeid droone, mis on süüdanud elumaju ning purustanud energiataristu, jättes endast maha surma ja hävingut.

Veelgi hullem on USA presidendi häbiväärne teadaanne eelmise kuu alguses, et on sõlmitud kokkulepe sadade tuhandete tonnide Venemaa diislikütuse ostmiseks Putinilt – see pidi olema justkui „meelituseks”, et tuua ta tagasi läbirääkimislaua taha. Tegelikult täidab see aga Kremli sõjakassat just siis, kui Venemaa näib kavatsevat sel talvel rünnakuid veelgi hoogustada.

Karm tõde on see, et reaktiivmootoriga droonid koos Donald Trumpi uuesti tärganud vaenulikkusega Ukraina vastu on Ukraina õhutõrjesüsteemi täielikult segi paisanud.

Tagasi juhtimispunktis, Browningu kuulipilduja juures, selgitab Perejaslavi vabatahtlike staabiülem – 40-aastane sideteenistuse spetsialist hüüdnimega „Mavka” – probleemi ulatust.

„Nende reaktiivmootoriga „Shahed”-droonidega on lugu teine,” rääkis ta Briti ajakirjanikele, seistes droonide kogu kõrval, mille tema alluvad on aastate jooksul alla tulistanud.

Mavka on näinud, kuidas Ukraina on pärast 2023. aastal sõjaväega liitumist varasematele tagasilöökidele reageerinud, kuid ta tunneb tõsist muret selle pärast, mis ees ootab. „Praegu on väga raske töötada,” ütles ta.

Venemaa kasutab oma uue relva tekitatud kaost veelgi ära, saates osa droone välja „peibutistena”, et teised saaksid märkamatult läbi lipsata.

„Nende reaktiivmootoriga „Shahed”-droonide puhul lendab üks sageli teise all – palju madalamal, umbes 100–200 meetrit kõrgemal lendavast droonist allpool,” selgitas Mavka.

„Radar tuvastab kõrgemal lendava drooni ja see tulistatakse alla, kuid madalamal lendav pääseb läbi. See on äärmiselt keeruline töö, arvestades pidevaid muudatusi, mida venelased oma relvades teevad,” sõnas ta.

Ukraina kiirustab praegu reaktiivmootoriga püüdurdroonide kasutuselevõtuga, mis suudaksid alla tulistada samuti reaktiivmootoriga varustatud droone. President Zelenski sõnul on testimisel viis mudelit ning ta loodab peagi toota neist 400 tükki.

Oluline on aga see, et kõik need droonid vajavad juhtimiseks Starlinki, mis tähendab, et nende toimimine sõltub Elon Muski heast tahtest.

Kuid probleemid sellega ei piirdu. Väikesed reaktiivmootorid, mida Vene Shahed-droonid kasutavad, hangitakse suurtes kogustes Hiinast. Ukrainal ja Euroopal aga puuduvad samaväärsed alternatiivid ning neil napib tööstuslikku võimekust, et tootmist kiiresti suurendada.

Ukraina kaitsetööstusettevõte General Cherry, mis arendab üht uutest püüdurdroonidest, on märkinud, et kulub veel mitmeid kuid, enne kui Ukraina suudab toota piisavalt mootoreid sellele ohule vastamiseks.

Samuti tekib küsimusi selle kohta, kuidas püüdurdroonide meeskonnad suudavad sihtmärke nii suures kõrguses ohutult tabada, ilma et tekiks oht tulistada kogemata alla Kiievi õhukaitse perimeetris tegutsevaid sõbralikke hävitajaid või muid õhusõidukeid.

Relvastusvõidujooks Ukrainas – droonide ja rakettide arendamise kiirus ning kasutatava tehnoloogia keerukus – liigub välkkiirelt. Kuid kas Ukraina suudab sammu pidada, arvestades takistusi, mida tekitavad Donald Trump ja teised välised jõud?

„Me ei vaja lihtsalt teistsugust varustust, me vajame süsteemseid muutusi,” ütles Mavka. „Vaja on teha muudatusi kogu õhukaitsesüsteemis.”

„Ja loomulikult vajame me rohkem rakette, sest rakett on kindlaim viis Shahed-drooni tabamiseks. Kuid raketid on kallid,” tõdes ta.