Euroopa haiguste tõrje ja ennetamise keskuse (EL) andmetel on Euroopa haiglates hoogu kogumas ohtlik, ravimiresistentne superbakter, mis levib patsientide seas ja mida on üha raskem ravida.
Ravimiresistentse Klebsiella pneumoniae põhjustatud vereringeinfektsioonide juhtumid on aastatel 2019–2025 suurenenud 72% – see on kaugel eesmärgist vähendada määrasid 5% võrra 2030. aastaks – selgub täna kolmapäeval 18. novembril avaldatud Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse aruannetest.
Selle bakteriga seotud nakatumised, mille arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, on haiglapatsientidele märkimisväärseks ohuks ja nende suremus on kõrge, tavaliselt 40–70%. Analüüsid näitavad, et mitmed selle tüved muutuvad resistentseks peaaegu kõigi antibiootikumide, sealhulgas uute antibiootikumide suhtes ning võivad põhjustada rasket haigust ja surma, vahendab Politico.
ECDC-s seda tööd juhtiv Christian Giske ütles pressikonverentsil, et ravile resistentse Klebsiella pneumoniae kohta käivad leiud on „suurim mure” kõigi Euroopas viimase aasta jooksul superbakterite kohta kogutud andmete seas.
See on üks näide ohtudest, mida kujutab endast antimikroobne resistentsus – bakterite ja seente võime areneda resistentseks neid hävitavate ravimite suhtes –, mis hinnanguliselt tapab igal aastal 35 000 inimest EL-is, Islandil ja Norras. Euroopa jaoks on see „suur rahvatervise oht”, ütles Giske.
Vaatamata edusammudele mõnes valdkonnas näitavad viimased aruanded, et EL on veel kaugel oma 2030. aasta eesmärkide saavutamisest ravimiresistentsete infektsioonide määra vähendamiseks. Väljakutsete hulgas on selliste infektsioonide raviks saadaolevate uute ravimite piiratud arv.
Uudis tuleb ajal, mil Euroopa uus farmaatsiaalane seadusandlus peaks detsembris allkirjastatama ja see sisaldab meetmeid uute antibiootikumide avastamise ja arendamise edendamiseks – turumonopoli kaudu tööstusele ja riikidele stabiilsete maksemudelite edendamise kaudu nende ostmiseks.
Kuna Klebsiella levib patsientide seas, on selle bakteri sagenemise ohjeldamiseks haiglates vaja tõhusamaid nakkuste ennetamise ja tõrje meetmeid, hoiatab ECDC. See hõlmab kätehügieeni parandamist, isikukaitsevahendite (näiteks kinnaste) korrektse kasutamise tagamist ning keskkonna tõhusat puhastamist ja desinfitseerimist.
Kuigi sarnased meetmed on aidanud Euroopa Liidus märkimisväärselt vähendada tuntuma haiglanakkust tekitava superbakteri MRSA levikut, võib Klebsiella puhul piisata vaid ühe pisikese pinna tähelepanuta jätmisest, et bakter saaks edasi levida.
„Klebsiella on soolebakter, millel võib kehas olla veelgi tugevamaid reservuaare,” ütles Giske ajakirjanikele pressibriifingul. „See, mis toimib MRSA puhul, ei pruugi olla piisav Klebsiella puhul. Et ohjeldada sellist probleemi nagu Klebsiella, peab nakkuste ennetamise ja tõrje reeglitest kinni pidamine olema veelgi rangem.”
Riigid on edukalt võidelnud MRSA-ga – ehk ravimiresistentse Staphylococcus aureus‘ega – seotud nakkuste vastu: 2025. aastal oli selle bakteri põhjustatud vereringenakkusi 19% vähem kui 2019. aastal, mis ületab eesmärki vähendada neid 2030. aastaks 15% võrra.
Giske sõnul on riigid küll edukalt kasutanud nakkustõrjemeetmeid MRSA leviku vähendamiseks, kuid Klebsiella puhul on olukord keerulisem.
Samuti on raske vähendada ravimiresistentse E. coli põhjustatud nakkusi: kuigi eesmärk oli vähendada neid 2030. aastaks 10% võrra, kasvas nende arv EL-is aastatel 2019–2025 hoopis 16,4%.
Samuti on äärmiselt oluline tagada antibiootikumide vähendatud ja sihipärane kasutamine, sest nende vältimine olukordades, kus need pole vajalikud, aitab vähendada riski, et bakterid muutuvad nende suhtes resistentseks.
Uute hinnangute kohaselt vähenes antibiootikumide tarbimine EL-is aastatel 2019–2025 5% võrra, mis jääb tunduvalt alla 2030. aastaks seatud 20% vähendamise eesmärgile.
Samal ajal teeb EL aeglaselt edusamme õiget tüüpi antibiootikumide kasutamisel. Liigutakse samm-sammult eesmärgi poole, et vähemalt 65% Euroopas kasutatavatest antibiootikumidest oleksid – Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse kohaselt – õiged ravimid; 2025. aastaks peaks see osakaal ulatuma 62,5%-ni.
„Oleme endiselt maas mitmete EL-i 2030. aasta eesmärkide täitmisel, mis on seatud antimikroobse resistentsuse ohjeldamiseks,” märkis ECDC direktor Pamela Rendi-Wagner oma avalduses.
Üks hiljutine uuendus, mis on toonud kaasa muutusi, on genoomne seire. Rendi-Wagneri sõnul aitab see ametiasutustel kiiremini hinnata, kuidas resistentsed bakterid levivad.
„See omakorda tähendab, et saame leviku peatamiseks varem tegutseda, raviotsuseid tõhusamalt suunata ning teha kindlaks, kus on uued antibiootikumid kõige kiiremini vajalikud,” lisas ta.

