Soome professor: Eestis puhkeb nüüd viha, mida Venemaa ära kasutab

Nädalavahetusel langetas Eesti olulise otsuse sulgeda piir Venemaaga. Otsus sündis väga kiiresti pärast sabotaažiakti katset, mis oli suunatud Tallinna lähedal Viimsi vallas asuva Eesti kaitsetööstusettevõtte vastu. Eesti süüdistab nendes tegudes Venemaad ja selle sõjaväeluureteenistust GRU-d.

Piiri sulgemine jõustub 1. detsembril. Praktikas tähendab see, et inimeste liikumine kahe riigi vahel lakkab kolmes piiripunktis.

Rahvusvahelise kriisiohje ekspert professor Timo Hellenberg nentis MTV uudiste erisaates, et piiri sulgemine on Eesti jaoks praeguses olukorras vajalik samm, kuid see ei kõrvalda Venemaaga seotud probleeme.

„Trooja hobune on juba kohal. Nüüd on küsimus selles, kuidas minimeerida selle mõju ja löögijõudu ning kuidas takistada selle toimima hakkamist,” ütles Hellenberg.

Hellenbergi sõnul on Balti riikides juba pikka aega tegutsenud ulatuslikud venemeelsed võrgustikud, mida ajendab selge ideoloogiline eesmärk: destabiliseerida rahu.

„Eriti Eestis ja Lätis on ühiskonnas rühmi, kes igatsevad minevikku,” märkis ta. „Väga sageli on võimalik neid võrgustikke kas rahaliste vahendite abil mobiliseerida või ära kasutada, või veenda neid – äärmusortodoksse ja hegemoonilise narratiivi kaudu – osalema ühiskondliku rahu õõnestamises ja destabiliseerimises,” selgitab Hellenberg.

Hellenbergi sõnul erinevad Eesti ja Soome piiriturvalisuse osas teineteisest märkimisväärselt, kuigi mõlemad riigid kuuluvad samasse „turvaökosüsteemi”.

Migratsiooni kasutamist relvana on nimetatud üheks peamiseks ohuks Soome idapiiril, samal ajal kui Eesti seisab silmitsi Venemaa luureteenistuste tegevusega.

Ta juhib tähelepanu sellele, et võrreldes Soomega on Eestis väga suur venekeelne elanikkond – rühm, kes peab nüüd seisma silmitsi võimalusega, et nende sidemed perede ja sugulastega katkevad.

„See piiri sulgemine on juba tekitanud laialdast rahulolematust, eriti Narva piirkonnas, kus inimesed on harjunud piiri ületama ja teenivad paljudel juhtudel elatist piiriülese turismiga,” sõnas ta.

Eesti peab nüüd tagama, et seda elanikkonnarühma ei hakataks häbimärgistama. „Venemaa püüab seda rahulolematust ära kasutada. Samuti võib ta olukorda tõlgendada nii, nagu oleks piiri sulgemine suunatud venekeelse elanikkonna diskrimineerimiseks – ehkki tegelikult tuleneb otsus julgeolekupoliitilistest kaalutlustest,” selgitab ta.

Hellenbergi sõnul kohandab Venemaa praegu oma taktikat väga paindlikult ja kiiresti, keskendudes valdkondadele, kus ta loodab saavutada suurimat eelist.

Järgmist sihtmärki on raske ennustada. Seetõttu tuleb olla pidevalt valvas. See võib alguse saada näilisest sabotaažiaktist, kuid selle tagajärjed võivad ootamatult ulatuda paljudesse riikidesse, märkis ta.

Seega ei pruugi järgmine julgeolekukriis Läänemere piirkonnas tingimata alata sõjalise rünnakuga, hindab Hellenberg.