Ukrainlased rääkisid, kuidas nad „enneolematu operatsiooniga” Krimmi silla kokku kukutasid

Ukraina on tekitanud tõsiseid kahjustusi Venemaad okupeeritud Krimmiga ühendavale kriitilise tähtsusega sillale. President Volodõmõr Zelenski sõnul oli tegemist „enneolematu operatsiooniga”, mille ettevalmistamine võttis aega mitu nädalat.

Ukraina ametnike jagatud piltidelt on näha, et osa Krimmi sillast on vette varisenud, mis on andnud logistilise ja sümboolse hoobi Moskva sõjategevusele, vahendab BBC.

Kreml teatas, et sild ehitatakse üles „paremaks kui varem” ning et Venemaa presidenti Vladimir Putinit on öisest rünnakust teavitatud.

„Kavandasime selle sümboolse žestina enne Trumpi, Putini ja Xi kohtumist, et näidata, et Putin on nõrk,” ütles missiooniga seotud ohvitser väljaandele Times.

Operatsioon tõestas ka, et Ukraina ei pea enam rünnakumissioonidel lootma Elon Muski Starlinki ja Starshieldi võrkudele, mööda minnes USA hiljutistest nende kasutamise piirangutest, lisas ohvitser.

„Ameeriklased üritasid meie ühenduvust selliste operatsioonide läbiviimiseks halvata, kuid see missioon tõestas, et suudame arendada oma ühendusi raadiosignaalide edastamiseks. Esmakordselt ajaloos kasutasime kõiki neid droone videosignaalide edastamiseks rakettidele, et need saaksid tabada täpseid punkte sillal. Näitasime, et suudame selliseid operatsioone läbi viia ilma Starlinkita.”

Missioon viidi läbi keeruka kombineeritud operatsioonina, milles osalesid raketiväed, 7. süvalöögi keskuse (tuntud kui „Magyari linnud”) eliitdroonipiloodid, mehitamata süsteemide vägede 1. erioperatsioonide brigaad, Ukraina julgeolekuteenistus (SBU), merevägi ning Ukraina erioperatsioonide vägede üksused, teatasid Ukraina sõjaväeallikad.

Samal ajal teatas Kiievi linnapea Vitali Klitško, et Pivnitšnõi (Põhjasild) ja Pivdentšnõi (Lõunasild) – olulised ülekäigud üle Dnipro jõe – suleti pärast Venemaa öist rünnakut Ukraina pealinnale. Klitško sõnul avati Lõunasild täna teisipäeval 17. novembril osaliselt uuesti.

Ukraina on pikka aega sihikule võtnud Krimmi silla, mida mööda liiguvad rindejoone poole nii maantee- kui ka raudteed pidi Vene sõdurid, kuid seni pole õnnestunud silda lõplikult rivist välja viia.

Kui Kiiev on püüdnud suurendada Venemaa jaoks sõjapidamise majanduslikku hinda, rünnates naftarafineerimistehaseid ja -hoidlaid, siis rünnak sillale on katse tõsta poliitilist hinda Venemaa presidendi Vladimir Putini jaoks.

Rünnak toimus märgilise tähtsusega hetkel – vahetult enne Putini kohtumisi Hiina ja USA liidritega. See võib varjutada tema naasmist tähelepanu keskpunkti.

Venemaa ehitas Krimmi silla pärast seda, kui oli 2014. aastal tunginud Ukrainasse ja annekteerinud ebaseaduslikult selle lõunapoolse poolsaare.

Seda 3,6 miljardi dollari suurust taristuobjekti peetakse nii Venemaal kui ka Ukrainas laialdaselt Putini isiklikuks lemmikprojektiks: selle ehitas tema lähedane sõber, suurärimees Arkadi Rotenberg, ning Putin ise avas silla 2018. aasta mais, sõites sellel veoautoga.

Ukrainas peetakse seda paljude poolt vihatud silda üheks peamiseks sümboliks, mis tähistab Venemaa jätkuvat Ukraina alade okupeerimist.

Öösel toimunud rünnak, milles kasutati tiibrakette ja droone, tekitas sillale näiliselt palju rängemaid purustusi kui varasemad rünnakud – väidetavalt hävis silla suur kaarekujuline osa.

Videosalvestistelt paistab, et teekonstruktsioon sai kriitilisi kahjustusi – veest turritavad välja tugikaare ja teekatte jäänused.

Zelenski sõnul oli rünnak sõjaväe ja julgeolekuteenistuste seitsmeetapilise operatsiooni tulemus, mille käigus Ukraina väed „hävitasid järk-järgult õhutõrjesüsteeme, radareid, elektroonilise sõjapidamise vahendeid ja muid määratud sihtmärke, liikudes lõppeesmärgi suunas”.

Kõigepealt, eilse esmaspäeva õhtul täitis taeva Venemaa ja okupeeritud alade kohal ulatuslik Ukraina rünnak, milles osales sadu droone – rünnak tabas õhutõrjesüsteeme ja naftatöötlemistehaseid ning laastas Venemaa raketivarusid.

Esimese laine ajal filmitud videos on näha kõrvalseisjat, kes filmib künka otsast ja vannub, kui droon lendab madalalt üle ta pea silla suunas. „Vaata, veel üks,” ütleb mees. Mõni sekund hiljem lahvatab kauguses tulepall ja ta lisab: „Nüüd pole küll enam mingit võimalust üle pääseda.”

Seejärel, teisipäeva varajastel tundidel anti löök Ukraina tiibrakettidega Flamingo ja Neptune ning droonrakettidega Paljanõtsa.

Raketti tootva ettevõtte Fire Point kaasomanik ja peainsener Denõs Štilierman jagas pardakaamerast pärinevat videot, millel on näha sihtmärgi poole suunduvat raketti, lisades juurde sõnad: „Pühendame selle oma sõprade ja kolleegide Andri ja Juri mälestusele – ilma nendeta poleks see võimalik olnud. Puhake rahus.”

Peagi ilmusid rünnaku järel fotod, millelt oli näha, et maanteesilla 227-meetrine keskmine ava on varisenud sügavasse vette. Prahimass blokeeris laevatee Aasovi ja Musta mere vahel.

Ukraina julgeolekuteenistus avaldas seejärel video, mis on ilmselt filmitud ühe nende drooniga – droon lendas täiesti segamatult üle silla ja jäädvustas, kuidas kogu sillaosa oli sisse varisenud.

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas, et sillaosa varises kokku pärast seda, kui nende eriüksus „Alfa” tulistas selle pihta hübriidrakette „Paljanõtsa“.

„Venelased on aastaid veennud kogu maailma, et Krimmi sild on üks planeedi kõige paremini kaitstud objekte,” ütles SBU esindaja. „Täna lebab osa sellest merepõhjas.”

Ukraina president märkis, et droonirünnak tabas ka sillaga paralleelselt kulgevat raudteeosa, piltidelt oli siiski näha, et selle tugikaar on endiselt püsti, ning Venemaa transpordiministeerium teatas hiljem, et osa rongiliiklusest on taastatud.

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas, et on kuu aja jooksul oma operatsioonidega „süstemaatiliselt maha surunud vaenlase õhutõrjesüsteemid”, lisades, et see tõestab: „ükski Venemaa kaitsesüsteem ei suuda tagada okupantide poolt hõivatud ebaseaduslike objektide turvalisust”.

Samal ajal teatas Ukraina sõjavägi, et silla autotee on „kasutuskõlbmatu” ja sõidukid ei saa seda läbida, raudteeosa on küll püsti, kuid selle kaar on saanud kahjustada.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov sõnas, et sild „taastatakse pärast Ukraina rünnakuid ning see saab olema veelgi parem kui varem”, ega välistanud võimalust, et rünnakud olid seotud Putini visiidiga Hiinasse.

Ukraina väed kavatsesid avada tule iga remondimeeskonna pihta, lisas operatsioonis osalenud ohvitser. „Arvestades käredat talvekülma ja meie tuld, on nende jaoks taastamistööd ilmselt võimatud,” sõnas ta.

Ukraina väed kasutasid sama taktikat Antonivka silla puhul, sundides venelased lõpuks 2022. aasta novembris Hersoni linnast lahkuma.

Venemaa Uurimiskomitee kinnitas, et tegemist on konstruktsiooniliste kahjustustega, ning teatas, et on algatanud „kriminaalasja… terrorismisüüdistuste alusel seoses Ukraina relvastatud üksuste” rünnakutega.
Venemaa teatas juba teist päeva järjest suurimast Ukraina droonirünnakust sõja algusest saadik; kaitseministeeriumi andmetel tulistati alla 2256 drooni.

Zelenski oli hoiatanud suurte rünnakute eest päevadel, mis eelnevad neljapäeval Hiinas Shenzhenis toimuvale kohtumisele Putini, Donald Trumpi ja Xi Jinpingi vahel.

Teisipäeval vahetult enne südaööd kostus Kiievis valje plahvatusi. Veidi hiljem teatas Klõtško, et linnas on saanud kahjustada kriitilise tähtsusega taristu ning häiritud on kütte- ja veevarustus.

Zelenski sõnas teisipäeva hommikul, et neli ballistilist raketti olid suunatud Lõunasillale ning veel kolm Põhjasillale.
Kohalike ametnike sõnul said öiste rünnakute käigus kahjustada ka mõned Kiievi maapealse metroo rajatised, eelnevalt oli tsiviilelanikele antud korraldus liikuda varjenditesse.

Üle Dnepri jõe, mis ühendab Kiievi lääne- ja idaosa, viib kaheksa suurt silda – hinnanguliselt sõltub linna piires liikumisel nendest sildadest kolm miljonit elanikku.

Rünnakud tiheda liiklusega Põhja- ja Lõunasillale toovad kaasa tõsiseid häireid inimeste igapäevaelus.
Mujal, Tšerkassõ oblastis sai kohalike ametnike teatel Venemaa raketirünnakus vigastada kolm inimest.

Krimmi silla ründamise pikaajaline mõju pole veel täielikult selge, kuid oht tõsise transpordi- ja logistikakriisi tekkeks Venemaa sõjaväe jaoks on märkimisväärselt suurenenud.

Kaareosa varisemine on katkestanud poolsaare otsesed maantee- ja raudteeühendused Venemaaga – vähemalt seni, kuni ülekäik on parandatud.

Siiski on olemas maismaakoridor, mis läbib Ukraina lõunaosas asuvaid okupeeritud Zaporižja ja Hersoni oblasti alasid – kuigi Kiiev on süstemaatiliselt rünnanud transporditeid Põhja-Krimmis, samuti sildu ja muid ülekäike Tšongari piirkonnas. See on juba tekitanud probleeme kütuse ja muude varude, sealhulgas sõjalise lasti kohaletoimetamisega.

Kertši väina, mis ühendab Musta merd Aasovi merega, saab ületada praamiga. See võiks silla kadumist osaliselt kompenseerida, kuid selle läbilaskevõime on väga piiratud ning see on samuti rünnakute tõttu haavatav.

Venemaa võiks Krimmi varustada ka meritsi, kuid ka see tee on riskantne, kuna piirkonnas tegutsevad aktiivselt Ukraina mere- ja õhudroonid. Lisaks võivad Krimmi sillast pärinevad rusud – eriti selle hiiglaslik kaar – olla laevatee blokeerinud.

See raskendab suuremate laevade läbipääsu ja tekitab täiendavaid probleeme Venemaa poolt okupeeritud Aasovi mere sadamatele, sealhulgas Mariupolile ja Berdjanskile.

Ligikaudu 4 miljardi dollari suuruse hinnangulise maksumusega ehitatud Kertši silla eesmärk oli Putini jaoks muuta Venemaa poolt Krimmi ebaseaduslikult annekteerimine pöördumatuks. See on eluliselt tähtis varustusliin Ukraina lõunapiirkondades võitlevatele Vene vägedele.

Ukraina rakendab poolsaare suhtes juba tegelikkuses mereblokaadi ning meredroonid on tabanud vähemalt kaheksat Kertši väina läbivat raudtee- ja autoparvlaeva. Õhudroonid on tabanud kümneid Venemaa kaubalaevu ja tankereid, mis on püüdnud Musta mere kaudu Krimmi jõuda.

Sellest, kui Ukraina esimest korda silla purustada suutis – mil Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) saatis sellele pahaaimamatu Vene autojuhi lõhkeainet täis kaubikuga –, on möödas neli aastat. Kui lõhkeaine 8. oktoobril 2022 plahvatas, varises osa raudtee- ja maanteest kokku.

Kolm järgnenud Ukraina rünnakut, milles kasutati meredroone, rakette S-200  ja veealuseid lõhkekehi, tekitasid tarindile kahjustusi, kuid ei põhjustanud katastroofilist varingut.

Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Praegu on ligikaudu viiendik Ukrainast Venemaa okupatsiooni all ning Kiiev on keeldunud täitmast Putini nõudmist loovutada need Ukraina idaosa Donbassi alad, mis on endiselt Kiievi kontrolli all.