Tuumaõnnetuse oht Ukrainas suureneb sel talvel, teatasid eile esmaspäeval 16. novembril 38 riigi tuumaohutuse järelevalveasutuste esindajad, kutsudes Venemaad üles lõpetama rünnakud riigi energiataristu vastu.
Moskva on suurendanud drooni- ja raketirünnakuid Ukraina energiarajatiste – sealhulgas elektrijaamade, elektriliinide ja alajaamade – vastu; tegemist on süsteemiga, mis on juba nõrgenenud ligi viis aastat kestnud konflikti tõttu, vahendab Reuters.
„Ühiselt… väljendame sügavat muret tuumaohutusele kasvavate ohtude pärast, mis tulenevad Venemaa sõjast Ukraina vastu ja jätkuvatest rünnakutest riigi energiataristu pihta,” teatasid asutused ühisavalduses, mida Reuters nägi enne selle avaldamist.
„Ühiselt näeme tungivat vajadust, et Venemaa lõpetaks rünnakud Ukraina tuumarajatiste ning nende ohutuks käitamiseks hädavajaliku energiataristu vastu.”
Reguleerivate asutuste peamine mure seisneb selles, et ilma stabiilse elektrivarustuseta elektrivõrgust muutub Ukraina tuumaelektrijaamadel üha keerulisemaks hoida tuumamaterjali jahutatuna ja vältida tuumasulamist.
Kui see peaks juhtuma, võib õhku paiskuda radioaktiivseid aineid – sarnaselt 1986. aasta Tšornobõli katastroofile, mida peetakse maailma rängimaks tsiviiltuumakatastroofiks.
Õnnetuse tagajärjel levisid jood-131, tseesium-134 ja tseesium-137 osadesse Ukrainast, Valgevenest ja Venemaast ning Põhja- ja Kesk-Euroopasse.
Üleskutse taga seisavad HERCA (Euroopa kiirguskaitse pädevate asutuste juhid), WENRA (Lääne-Euroopa tuumaohutusjärelevalve asutuste ühendus) ja NORA (Põhjamaade kiirgusohutusasutuste juhid). Üheskoos esindavad nad 38 riiki, sealhulgas kõiki Euroopa Liidu liikmesriike, samuti USA-d, Suurbritanniat, Kanadat, Jaapanit ja teisi.
HERCA ja NORA juht Per Strand sõnas intervjuus, et Venemaa rünnakud on viimastel nädalatel muutunud surmavamaks – näiteks kasutatakse droone, mis kannavad suuremat laadungit ja on sihtmärgi tabamisel täpsemad. „Venelaste uue taktika tõttu… on sel talvel tuumaõnnetuse oht eriti suur,” ütles ta uudisteagentuurile Reuters.
Tema sõnul oleks halvima stsenaariumi korral tegemist Ukraina elektrivõrgu üleriigilise kokkuvarisemisega, mis mõjutaks korraga kõiki üheksat Ukrainas töötavat tuumareaktorit. „Üheksa reaktorit korraga ja sellega kaasnev radioaktiivsete ainete vabanemise oht – see oleks äärmiselt tõsine olukord,” märkis ta.
Ta rõhutas, et olukorda on võimalik vältida, kui tegutsetakse kohe ja avaldatakse Venemaale survet, et see lõpetaks rünnakud energiataristu vastu. Kui seda ei juhtu, peavad Euroopa riigid tegema koostööd hädaolukordadeks valmistumisel, et tulla toime tuumaõnnetuse võimalike tagajärgedega, lisas ta.
Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) teatas laupäeval, et sõjategevus on viimase nädala jooksul põhjustanud Ukraina elektrisüsteemis ebastabiilsust, mis on sundinud vähendama võimsust mõnedes riigi tuumaelektrijaamade töötavates energiaplokkides.
Ukrainas on neli tuumaelektrijaama, millest kolm on töös ja katavad ligikaudu 80% sel talvel tarbitavast elektrienergiast. Neljas jaam – Zaporižja, mis on ühtlasi Euroopa suurim – asub rindejoone lähedal ja on Venemaa kontrolli all.
Praegu see jaam elektrit ei tooda, vaid sõltub tuumamaterjali jahutamiseks ja tuumasulamise vältimiseks välisest toiteallikast. Jaama seadmed saavad elektrit Ukrainast.
IAEA teatas laupäeval, et sõja algusest saadik on Zaporižja tuumaelektrijaam kaotanud välise toite 27 korral, mis on sundinud jaama üle minema avariidiiselgeneraatoritele. IAEA andmetel on jaam alates märtsi lõpust sõltunud vaid ühest välisest elektriliinist.
Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist tuumaelektrijaama ründamises ning selleni viivate elektriliinide läbilõikamises.

