Briti luurelennukid viisid Venemaa jälgimiseks läbi erakordse kuu aja pikkuse missiooni – seda pärast Vladimir Putini ähvardust rünnata Euroopat tuumarelvadega.

Briti kuninglike õhujõudude (RAF) juhid saatsid oktoobris 17 korral teele Ühendkuningriigi kaks kasutusvalmis Rivet Jointi tüüpi luurelennukit, et jälgida Venemaa sõjalist tegevust, vahendab Daily Mail.

Need äärmiselt keeruka tehnoloogiaga varustatud lennukid tiirutasid korduvalt Kaliningradi – Venemaa salastatud sõjalisel eksklaavi – kohal, mis asub Poola, Leedu ja Läänemere vahel.

Luurelennukid, mis on ehitatud salastatud raadio- ja elektrooniliste signaalide püüdmiseks, tegid üksteise järel patrull-lende piki NATO Balti riikide piire Venemaa ja Valgevenega.

„On erakordne, et sellise intensiivsusega tegevust just sel ajavahemikul läbi viidi,” sõnas kõrge kaitsevaldkonna allikas. „Nii tipptasemel vahendi kasutamine viitab sellele, et esitati väga spetsiifiline teabenõue, millele – nagu leiti – suudab vastata vaid Rivet Joint.”

Operatsioon toimus ajal, mil Venemaa juht Putin kuulutas eelmisel kuul ähvardavalt, et on valmis Euroopa ründamiseks kasutama „kõiki relvi” oma arsenalis, ning hoiatas, et tema väed on sõjaks „valmis”.

Pingete kasvu taustal suurendas Briti kuninglik õhuvägi (RAF) oktoobris lendude arvu neljakordseks võrreldes maikuuga, mil sooritati neli lendu.

Pole selge, mis oli nende lendude eesmärk. Kaitseministeerium ei ole operatsiooni kommenteerinud.

Ekspertide hinnangul oli eesmärgiks tõenäoliselt koguda Venemaa side- ja signaaliandmeid, et hinnata Venemaalt lähtuva ohu tõsidust.

Kaks Rivet Joint tüüpi lennukit saadeti korduvalt teele RAF Waddingtonist – õhuväe luure- ja seirekeskusest Lincolnshire’is. Maili Daily analüüsitud lennuandmed näitavad, et lennukite peamine tähelepanu oli suunatud Venemaa strateegiliselt tähtsale Kaliningradi piirkonnale.

See missioon toimus vahetult pärast seda, kui Venemaa hoiatas NATO-t, et annab tuumalöögi, kui Lääne allianss peaks üritama seda eksklaavi ära lõigata.

„Venemaa on valmis kasutama kogu oma käsutuses olevat jõudude ja võimekuste arsenali, sealhulgas tuumarelvi, et kaitsta oma territooriumi, juhul kui NATO riigid peaksid üritama isoleerida Kaliningradi piirkonda ülejäänud riigist,” seisis 30. septembril edastatud teates.

NATO peasekretär Mark Rutte jättis Moskva tuumarelvadega vehkimise tähelepanuta, lisades: „Putin teab, et ta ei saa NATO-t kunagi võita, seega ma ei võta seda kuigi tõsiselt.”

Hiljem väitis Putin siiski, et on sõjaks „valmis” ning et „kui asjad lähevad liiga kaugele, siis võitjaid ei ole”. „Ärgu keegi seda unustagu,” lisas ta.

Kaitseanalüütikud on öelnud, et Kaliningradi jälgivad regulaarselt lennukid Rivet Joint, kuid väitnud, et eelmise kuu reiside intensiivsus tundus ebatavaline.

Venemaast umbes 400 kilomeetrit läänes asuv piirkond on viimastel nädalatel muutunud Moskva ja Lääne vaheliste pingete keskpunktiks.

Mõnikord Kremli „uppumatuks lennukikandjaks” nimetatud piirkond on Venemaa mereväe Balti laevastiku kodu. Seal asuvad ka tuumarelvavõimelised raketid Iskander-M ja õhutõrjesüsteemid S-400.

Poola ja mõned NATO liitlased kardavad, et täiemahulise sõja korral võiks Moskva seda territooriumi kasutada kaugrünnakute tegemiseks sügavale Euroopasse.

Venemaa on seal lõpetamas ka oma uusima radari ehitust. Hiiglaslik konstruktsioon, mis koosneb kolmest laialivalguvast antennimassiivist, millest igaüks ulatub 525 meetrini, ehitatakse Gvardeiskis, umbes 32 kilomeetri kaugusel Poola piirist.

Arvatakse, et uus platvorm võimaldab Moskval tuvastada rakette ja lennukeid tuhandete kilomeetrite kauguselt ning samal ajal märgata merel sõjalaevu, kasutades „üle horisondi” tehnoloogiat.

Eksperdid on väitnud, et RAF-i reaktiivlennukid võisid koguda luureandmeid uute Venemaa objektide kohta – või lihtsalt saata Kremlile hoiatuse.

„Selline tegevuse sagenemine saadab venelastele väga selge sõnumi, mis annab neile teada, et neid jälgitakse,” ütles Briti sõjaväeluure endine kolonel Philip Ingram.

Ta lisas: „Need lennukid töötavad luureandmete osas kõige kõrgemal võimalikul tasemel. Need on elektroonilised tolmuimejad, mis imevad kokku kõike.”

Iga 40 meetri pikkuse reaktiivlennuki külge peidetud keerukas tehnoloogia võtab vastu raadio- ja elektrisignaale, mida luureanalüütikud saavad Moskva vastu kasutada.

Kolonel Ingram väitis, et see suudab tuvastada, kuidas õhutõrjesüsteeme segada, radareid sihtida ja isegi pealt kuulata Vene komandöride salajasi vestlusi.

„Venelased teavad, et peaaegu kõike, mida nad räägivad, salvestatakse. Iga kord, kui nad radari sisse lülitavad, salvestatakse neid ja see aitab NATO-l sihtida ja segada, kui neil peaks kunagi olema vaja kineetilist režiimi kasutada,” lisas ta.

Allikas, kes teab, kuidas reaktiivlennukid töötavad, väitis, et nii kontsentreeritud tegevus oli „väga ebatavaline”.

„Midagi on juhtunud, mis selle muutuse esile kutsus,” lisasid nad. „Sellist hüpet ei näeks sellises kohas nagu Kaliningradi oblast, mis on juba tolli täpsusega kaardistatud.”

RAF-i allikas rõhutas aga, et operatsioon oli „rutiinne” ja osa „laiemast panusest NATO-sse”, mille eesmärk on tugevdada idatiiba.

Varem augustis saadeti üks hävitajatest Norras Ørlandi õppusele Arctic Stone, kus see töötas koos Norra Kuninglike Õhujõudude varghävituslennukitega F-35A.

„See lähetus rõhutab Kaug-Põhja kasvavat strateegilist tähtsust, kuna see piirkond on üha enam NATO põhjapoolse kaitse ja Euroopa laiema julgeoleku keskmes,” märkis RAF toona.

Lennukid Rivet Joint on olnud teenistuses alates 2014. aastast. Märtsis 2024 saadeti need Läänemerele pärast seda, kui Kremli elektroonilise sõjapidamise eksperdid blokeerisid endise kaitseministri Sir Grant Shappsi RAF-i lennuki signaale.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Poola tugevdanud oma 200 kilomeetri pikkust piiri Kaliningradiga.

Eelmisel kuul käskisid ametnikud terrorismivastasel politseil piiri patrullida, kuna kardeti, et Venemaa kavandab sabotaažirünnakuid.

Lääne luureametnikud usuvad, et Putin viib läbi salajast hübriidrünnakute kampaaniat kogu Euroopas, mille eesmärk on kahjustada Ukrainat toetavaid kaitsefirmasid ja kriitilist riiklikku infrastruktuuri, näiteks veealuseid kaableid.

Siiski usuvad nad, et Venemaa juht ei kasuta tuumarelvi, kuid ei ole välistanud võimalust, et ta võib kogemata algatada sõja NATO-ga.

Eelmisel kuul hoiatas kaitseminister Wes Streeting, et Ühendkuningriigil on sõjaks valmistumiseks 1000 päeva, samal ajal kui valitsus kutsus peresid üle kogu riigi üles varuma toitu ja vett riikliku hädaolukorra puhuks.