Ühendkuningriigi valitsus avaldas juhised, milles kutsutakse kodumajapidamisi üles olema riikliku hädaolukorra puhuks „valmis” – varuma esmatarbekaupu ja registreeruma valitsuse tugisüsteemidesse –, mis viitab märgatavale muutusele ametlikes sõnumites.
Eile neljapäeval 22. oktoobril avaldati valitsuse veebilehel uus soovitus, mille kohaselt peaksid kodumajapidamised olema hädaolukorras võimelised kolm päeva iseseisvalt toime tulema. Ühtlasi esitas julgeolekuminister Dan Jarvis parlamendile kirjaliku avalduse ning jagas teavet kampaania kohta ka sotsiaalmeedias, vahendab Bloomberg.
Ühendkuningriiki ohustavad halb ilm, põud ja üleujutused kuni tehisintellektini ning vaenulik tegevus Venemaalt ja Iraanist ning kampaania, mille eesmärk oli kutsuda britte ettevalmistuste kiirendamiseks, oli peaminister Andy Burnhami eelkäija Keir Starmer juba varem sel aastal kavandanud. Burnham lükkas aga raketi käivitamise edasi, kuna kardeti, et seda võidakse pidada tema peaministriameti liiga pessimistlikuks alguseks.
Burnham on oma esimesed neli ametikuud veetnud püüdes kogu Ühendkuningriigis optimismi tekitada. Poliitilised teadaanded on keskendunud rohkem enesetunnet parandavatele sammudele nagu bussipiletite piirangud ja suurem detsentraliseerimine kui keerulistele küsimustele nagu kaitsekulutused ja Ühendkuningriigi ees seisvad ohud.
Kuid otsus avaldada neljapäeval juhised, mis käsivad leibkondadel „astuda paar lihtsat sammu, et olla valmis, kui igapäevased teenused ajutiselt katkevad”, viitab sellele, et valitsus püüab nüüd suurendada valijate teadlikkust rasketest otsustest, millega John Healey järgmisel nädalal oma eelarves silmitsi seisab. Rahandusminister kaalub kaitsekulutuste suurendamise vajadust võrreldes teiste valitsuse kulutusprioriteetidega.
„Üksikud leibkonnad saavad anda oma panuse, et olla vastupidavamad, kuid valitsuse ülesanne on tagada, et meil oleksid olemas vajalikud kaitsemeetmed,” ütles riigikassa minister James Murray tänase reedel hommikul telekanalile Sky. „Suur rõhk – ja seda õigustatult nii viimastel aastatel kui ka tulevikus – on meie sõjalisel võimekusel ja kaitsevõimel.”
Veebipõhises kontrollnimekirjas soovitatakse brittidel varuda kolmeks päevaks pudelivett ja säilivat toitu, samuti käte desinfitseerimisvahendit, taskulampi koos patareidega ning raadiot. Samuti soovitatakse hoida käepärast sularaha, tähtsate dokumentide koopiaid, tekke ja sooje riideid.
„Eelmise talve tormid ja tänavusuvised metsatulekahjud on näidanud, kuidas äärmuslikud ilmastikunähtused võivad häirida meie igapäevaelu ning mõjutada teenuseid, millest sõltume – näiteks telefoniühendust, elektrit, veevarustust ja internetti,” märkis Jarvis oma avalduses. Need sündmused „tuletavad meelde, et me kõik saame anda oma panuse, et hoida kriisiolukorras turvaliselt nii iseennast, oma lähedasi kui ka kogukonda”.
See samm astutakse ajal, mil ministritele avaldatakse survet võtta tarvitusele tõsiseid meetmeid taristu uuendamiseks ja tulevikuks valmistumiseks. Suvede muutumine kuumemaks ning plaanid rajada andmekeskusi suurendavad veevajadust, kuid Ühendkuningriigis pole alates 1992. aastast – mil veesektor erastati – ehitatud ühtegi uut veehoidlat.
Suurbritannia juhtivad kaitseeksperdid on riiki hoiatanud, et see peab oma sõjaväkke märkimisväärselt investeerima, kuna riik ei ole valmis end täiemahulise sõja korral kaitsma. Healey lahkus Starmeri valitsuses kaitseministri ametikohalt erimeelsuste tõttu, mis puudutasid sõjalisi kulutusi, nüüd seisab ta rahandusministrina silmitsi keerulise ülesandega tõsta kaitsekulutused 2035. aastaks 3,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Algatuse tutvustamise viis peegeldab valitsuse soovi vältida liigset ärevust – seda enam, et mälestused Covidi-pandeemia algusaja tühjadest poeriiulitest on inimestel veel üsna värskelt meeles. Jarvis märkis, et selle sammuga „viib Ühendkuningriik oma tegevuse vastavusse paljude teiste Euroopa riikidega, kes samuti rõhutavad oma kampaaniates kolmepäevase varu vajalikkust”.
Valitsusliikmetel polnud kavas sel nädalal toimuval vastupidavuskampaania käivitamisel sõna võtta. Kaitseminister Wes Streeting andis kampaania peatse alguse kohta teada alles siis, kui ajakirjanikud küsisid temalt neljapäeval West Midlandsis uue lasketiiru avamisel riigi kriisivalmiduse kohta.
Ta ütles, et avalikkus peab olema valmis tarneahela häireteks, mida põhjustavad „vaenulikud riiklikud osalejad või terroristid”, ning lisas hiljem BBC küsimuste ja vastuste saates, et ta soovib, et „inimesed oleksid valvsad, aga mitte ärevuses”.
Eelmisel nädalal alamkoja avaliku sektori raamatupidamiskomisjoni ees kõneledes ütles Briti jaemüügikonsortsiumi ettevõtlussuhete direktor Jim Bligh, et ta on mures liigse paanika pärast.
„Paanikaostlemist on üsna lihtne tekitada, eriti kui käsite inimestel osta teatud tüüpi toodet – nad lähevad seda ostma,” ütles ta. „Kui valitsus ütleks teile: „Minge ja ostke x liitrit vett”, kas meil saaks vesi otsa? Ma ei tea.”
Suurbritannia ostjad tormasid 2020. aasta märtsis esmatarbekaupu varuma, kuna Covid-19 pandeemia õhutas hirme sulgemiste ja puuduse ees. Tualettpaber, makaronid ja puhastusvahendid kadusid paljudes kauplustes riiulitelt, sundides supermarketeid varude täiendamist suurendama. Tesco, Sainsbury’s, Asda ja Morrisons ühinesid sel kuul BRC-ga, kutsudes ostjaid üles ostma ainult seda, mida nad vajavad, hoiatades, et paanikaostlemine võib jätta teised ilma esmatarbekaupadeta.
Our new guidance sets out simple steps households can take to be ready for everyday emergencies: https://t.co/hLtPBCyV8w
Together, by taking these small but important steps, we can improve our national resilience, and be ready right across the UK. https://t.co/bma5Knnyvw
— Dan Jarvis MP (@DanJarvisMBE) October 22, 2026

