Euroopa valitsuste seas süveneb arusaam, et peagi võib tekkida vajadus määrata keegi, kes astuks Venemaa liidri Vladimir Putiniga otsekõnelustesse Ukraina rahulepingu üle. Peamine probleem seisneb selles, kellele usaldada nii riskantne ülesanne.
Küsimus muutus sel nädalal eriti aktuaalseks pärast seda, kui USA presidendi eriesindaja Steve Witkoff sõitis Venemaale, et teha Putinile ettepanek korraldada kolmepoolne tippkohtumine koos Donald Trumpi ja Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskiga – seda eesmärgiga saavutada relvarahu, vahendab Politico.
„President Putin ei pea Euroopa Liitu autoriteediks,” ütles Tšehhi president Petr Pavel teisipäeval intervjuus Axel Springer Global Reporters’ Networkile, kuhu kuulub ka Politico. „Ta ei soovi rääkida Ursula von der Leyeniga, ta ei räägi Kaja Kallasega. Ta on lõpetanud suhtlemise ka teiste Euroopa liidritega, sealhulgas Emmanuel Macroniga.” Ta lisas, et EL peaks „leidma isiku või inimeste rühma, kes räägiksid Euroopa nimel. Mitte tingimata EL-i või NATO esindajad, vaid lihtsalt liidrid, kellele teised annaksid läbirääkimiste pidamiseks volitused.”
Viimastel päevadel on Trump tekitanud Ukrainas ja selle Euroopa liitlastes meelehärmi, suheldes Putiniga neist mööda minnes ning näidates üles üha suuremat valmidust asuda Venemaa poolele selles peaaegu viis aastat kestnud sõjas.
See on Brüsselis ja mujalgi taas elavdanud arutelu selle üle, kas Euroopa vajab oma otsekanalit Kremliga – seda nii piirkonna huvide kaitsmiseks kui ka Ukraina suutlikkuse tugevdamiseks seista vastu ebaõiglasele kokkuleppele. „Kuigi see võib olla vastumeelt, arvan siiski, et mingisugune suhtluskanal Putiniga oleks vajalik,“ sõnas Londonis asuva Royal United Services Institute’i (RUSI) juhtivteadur David Lidington. „Ma ei ole just optimistlik, et see lühiajalises perspektiivis midagi märkimisväärset saavutaks, kuid kanali olemasolu, mida saaks sobiva võimaluse avanedes kasutada, poleks sugugi paha.”
Diplomaadid ja ametnikud ei ole ühel meelel selles, kes oleks kõige sobivam isik Euroopat esindama.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on pidanud Trumpiga kaubanduse teemal otsekõnelusi, samas kui Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa on varem oma kantselei kaudu loonud suhtluskanali Kremliga. Veel üheks võimalikuks tegijaks, kes seisab kogu Euroopa huvide eest, on ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas.
Kuid „Brüsseli mull” peab leppima tõsiasjaga, et Putini ja Trumpiga sõlmitavat kokkulepet ei dikteeri EL-i protokollid – nii leiab üks Euroopa Liidu liikmesriigi diplomaat, kellele – nagu ka teistele selles artiklis tsiteeritutele – anti tundlikest teemadest rääkimiseks anonüümsus.
„Me ei saa kohale minna kahe või kolme inimesega, kes kõik räägivad EL-i nimel,” sõnas diplomaat. „See, kes EL-i lõpuks esindab, valitakse lähtudes sellest, mis toob kõige rohkem kasu – mitte isiklike võimuvõitluste või nartsissistlike eelistuste põhjal.”
Üks nimi väljaspool EL-i institutsionaalset masinavärki, mis on hakanud tähelepanu pälvima, on Soome presidendi Alexander Stubbi oma. Tema kasuks räägivad kaks peamist tegurit: tal on EL-i liidrite seas tõenäoliselt parimad suhted Trumpiga ning Soomel on pikaajaline kogemus Venemaaga suhtlemisel – riikidel on 1300 kilomeetri pikkune ühine piir ning minevikus on nad omavahel sõdinud.
„Stubb on huvipakkuv tänu soomlaste teadmistele Venemaast ja nendevahelisele traditsioonilisele dialoogile,” sõnas diplomaat. „Nad teavad meie poolel olijatest kõige paremini, mida on vaja, et tunda end sellises olukorras turvaliselt.”
Teine EL-i diplomaat märkis, et Stubb on „seni ainus, kes on üles näidanud” kõrgetasemelist poliitilist juhtimist, ning ta võiks tulevasel rahutippkohtumisel tegutseda Euroopa esindajana. Stubb viibis teisipäeval Norras koos Zelenski ja Witkoffiga, et pidada läbirääkimisi enne USA esindaja visiiti Venemaale, kus oli kavas kohtumine Putiniga.
Oslos toimunud kohtumisel osales ka von der Leyeni lähim nõunik Bjoern Seibert, kes on Ukraina toetamiseks loodud „tahte koalitsiooni” (Coalition of the Willing) raames osalenud riiklike julgeolekunõunike kohtumistel.
Üks kolmas Euroopa diplomaat märkis, et on äärmiselt oluline, et läbirääkimistel oleks esindatud EL ise, mitte vaid väike rühm mõjukaid riike,nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Diplomaadi sõnul tähendab see, et nii Seibert kui ka Costa lähim nõunik Pedro Lourtie peavad ettevalmistavatel läbirääkimistel laua taga istuma ning EL-i liikmesriike tuleb edusammudest nõuetekohaselt teavitada.
Neljanda EL-i diplomaadi sõnul küsisid Euroopa liidrid eelmisel nädalal Brüsselis toimunud tippkohtumisel Costalt, kas ehk oleks aeg Putiniga rääkida. „Costa vastas, et ei, ta ei kavatse praegu Putiniga rääkida,” vahendas diplomaat. „Kuid Costa peaks Putiniga rääkima hakkama, kui soovime läbirääkimistel mingit rolli mängida. Kui me ei räägi, mängime oma vastastele trumbid kätte.”
Neljas diplomaat leidis, et Costa oleks parem valik kui von der Leyen või Kallas – mõlemat neist peetakse Ukraina poolega liialt seotuks, et nad saaksid EL-i liidrite tasandil tõhusalt esindada. Eriti teravalt on Trumpi kritiseerinud Kallas. „Costa jätab pigem ausa vahemehe mulje,“ võttis diplomaat kokku.
Euroopa Komisjon rõhutab, et EL on rahukõnelustel juba esindatud, viidates Seiberti teisipäevasele osalemisele Oslos. „Peamine eesmärk [Oslos] oli uurida, kas on olemas eeldused võimalikeks kolmepoolseteks või isegi mitmepoolseteks läbirääkimisteks, kus Ukraina ja Venemaa istuksid ühe laua taga,” ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Paula Pinho kolmapäeval ajakirjanikele.
Ta lisas, et kõnelustel keskenduti territooriumile, julgeolekule ja Ukraina sõjajärgsele heaolule. Eeldatavasti annab Witkoff pärast Putiniga kohtumist toimunust ülevaate nii Ukrainale kui ka Euroopa esindajatele. „Väga oluline on see, et me istume laua taga, saame esitada oma seisukohad ja panustada ühisesse eesmärki – teha lõpp sellele kohutavale sõjale,” lisas ta.
