Poola ja teised NATO riigid peavad valmistuma Venemaa tegevuse tõsiseks eskaleerumiseks, hoiatab Poola riikliku julgeolekubüroo endine juht Jacek Siewiera.

Poola raadiojaamale Radio Zet antud intervjuus küsiti temalt, kui palju aega on Poolal jäänud, et valmistuda Venemaa võimalikeks sammudeks NATO liikmesriikide vastu.

„Meil on jäänud kaks kuud ajani, mil täitub kolm aastat – tähtaeg, mida mainisin 2023. aasta detsembris. Kas seisame vastasseisu lävel? Minu hinnangul jah,” ütles Siewiera.

Tema sõnul on selle vastasseisu tegelik haripunkt alles ees. „See toimub sel talvel.”

Siwiera sõnul ei tähenda Venemaa võimalikud sammud tingimata täiemahulist sõjalist sissetungi. Oht võib olla suunatud näiteks kriitilisele taristule, valitsusasutustele või NATO liikmesriikide õhuruumile.

Venemaa eesmärk võib olla avaldada Euroopa liitlastele poliitilist ja majanduslikku survet ning proovile panna nende kaitsevõime.

„Surve Euroopa riikidele võib hübriidmõjutustegevuse eskaleerumise tõttu märkimisväärselt suureneda. See võib hõlmata mitmesuguseid õhurünnakuid, mis on suunatud taristule, valitsushoonetele ja tsiviilobjektidele,” hoiatas ta.

Ka Tšehhi relvajõudude kindral Miroslav Hlaváč hoiatab, et Venemaa võib kavandada piiratud rünnakut mõne NATO liikmesriigi vastu – samm, mis paneks proovile sõjalise alliansi ühtsuse.

Hlaváč rääkis sellest Poola väljaandele Defence24.

Hlaváči sõnul võivad Tšehhi Vabariigile suurimat ohtu kujutada õhurünnakud, eriti need, milles kasutatakse droone. Selle vastu uuendavad Tšehhi relvajõud oma varustust, üheks näiteks on nelja uue Iisraeli õhutõrjesüsteemi Spyder soetamine.

Hlaváč lisab veel, et Tšehhi Vabariik on vastasseisuks valmis. „Soovin rõhutada, et oleme valmis ja kaitseme Tšehhi Vabariiki kõigi käsutuses olevate vahendite ja ressurssidega,” kinnitab ta.