Kpleri ja LSEG-i laevandusandmete kohaselt on Venemaa diislikütuse saadetised naasmas oma tavapärastesse sihtkohtadesse – pärast seda, kui USA peatas sanktsioonid ja saavutas ekspordikeelu tühistamise. Viimastel päevadel on vähemalt kaks tankerit andnud märku, et suunduvad Türki ja Brasiiliasse.

Venemaa tühistas 9. oktoobril oma diislikütuse ekspordikeelu – mis oli algselt seatud siseturu puudujääkide leevendamiseks pärast Ukraina droonirünnakuid naftatöötlemistehastele –, olles sõlminud USA presidendi Donald Trumpiga kokkuleppe diislikütuse tarnimiseks maailmaturule, vahendab Reuters.

Kokkulepe hõlmas USA sanktsioonide ajutist leevendamist seoses Venemaa kütusetarnetega, kuid EL-i ja Ühendkuningriigi kehtestatud embargo Venemaa kütuseimpordile jääb endiselt jõusse.

Trump on seadnud eesmärgiks diislikütuse hindade stabiliseerimise enne 3. novembril toimuvaid vahevalimisi. Diislikütus on oluline kütus, mida kasutatakse tööstuses, põllumajanduses ja transpordis.

Venemaa, mis on olnud maailma suuruselt teine ​​diislikütuse eksportija (USA järel), oli juba suvel – enne ekspordikeelu kehtestamist – oma eksporti vähendanud.

Andmed näitavad, et Venemaa diislikütuse eksport on tänavusel 2026. aastal seni olnud keskmiselt umbes 345 000 barrelit ööpäevas, mida on 41 protsenti vähem kui eelmisel aastal.

Andmete kohaselt märkis tanker Leruo pärast 16. oktoobril Venemaa Läänemere-äärsest Primorski sadamast lahkumist oma sihtkohaks Manausi Brasiilias.

Tanker Dolunay, mis väljus 14. oktoobril Primorskist diislikütuse laadungiga, suundub Türki Alanyasse. Kpleri andmetel veavad mõlemad tankerid kumbki 300 000 barreli suurust diislikütuse lasti.

Pärast ekspordikeelu tühistamist on ka Maroko hakanud importima Venemaa diislikütust. Kpleri andmetel on Türki jõudnud tänavu ligikaudu 34 protsenti Venemaalt tarnitud diislikütusest, Brasiiliasse 24 protsenti ja Marokosse 10 protsenti.

„Kuna Venemaa tarned on taastumas, on väljakujunenud kaubateed kõige loogilisem sihtkoht, kuhu need kogused esimesena suunata. Eeldan samuti, et Venemaa eelistab kliente, kes suudavad kiiresti vastu võtta märkimisväärses koguses kütust, selle asemel et kulutada aega uute turgude leidmisele olukorras, kus diislikütuse kättesaadavus on ülemaailmselt endiselt piiratud,” sõnas Kpleri geopoliitiliste riskide juht Michelle Brouhard.

Kolm teemaga kursis olevat allikat ütlesid uudisteagentuurile Reuters, et Türgi kütusetarnijad on vähendanud diislikütuse oste kodumaistelt rafineerimistehastelt, oodates tarnete saabumist Venemaalt.

Trumpi sõnul ekspordib Venemaa viivitamatult 300 000 tonni (ehk 2,25 miljonit barrelit), millele järgneb novembris 500 000 tonni ja kohe seejärel veel 1 miljon tonni.

Vene asepeaminister Aleksandr Novak ütles eelmisel nädalal, et Venemaa eksport võib ületada Trumpiga kokku lepitud mahte, ulatudes aasta lõpuks kuni 3,5 miljoni tonnini kuus (875 000 barrelit päevas).

Sparta Commoditiesi analüütiku James Noel-Beswicki sõnul on Trumpi nimetatud tarnemahud ülemaailmse puudujäägiga võrreldes tagasihoidlikud, kuid Novaki mainitud tasemete juures kataksid need suure osa puudujäägist.

LSEG andmetel ei ole Euroopa diislikütuse futuuride hinnad pärast kokkuleppe sõlmimist oluliselt muutunud; teisipäeval oli nende hind 80 dollari võrra kõrgem kui Brenti toornaftal. See on küll madalam septembri lõpus saavutatud kõigi aegade tipust (ligi 95 dollarit), kuid siiski mitu korda kõrgem kui aasta tagasi.

Kpleri andmetel laaditi ajavahemikus 11.–20. oktoobrini Venemaal diislikütust kokku ligikaudu 210 000 tonni ehk 1,56 miljonit barrelit.