Euroopa on aastakümneid söeküttel töötavaid elektrijaamu globaalse soojenemise vastu võitlemiseks sulgenud. Nüüd kogevad allesjäänud elektrijaamad ootamatut tulu.

Maagaasi hinnatõus on muutnud söeküttel töötavate elektrijaamade tasuvust just siis, kui külm ilm suurendab nõudlust ja vähenev päikeseenergia toodang tekitab Euroopas vajaduse tavapärasema elektritootmise järele. Saksamaal on pruunsöest elektri tootmise kasumlikkuse näitaja Energy Aspects Ltd andmetel tõusnud sel kuul 64 euroni megavatt-tunni kohta, võrreldes aastataguse praktiliselt nulliga, vahendab Bloomberg.

„Söeküttel töötavad elektrijaamad saavad märkimisväärset kasu Euroopa pingelistest elektriturgudest, kus kogu saadaolev võimsus on töös,” ütles tööstuskonsultatsioonifirma Volue AS analüütik Michael Schrettle.

See areng toob Euroopa seadusandjate ja energiasüsteemi ülemineku jaoks päevavalgele ebamugava reaalsuse. Kui riigid sulgevad söeelektrijaamu, muutuvad allesjäänud jaamad väärtuslikumaks olukordades, kus on vaja tavapärast elektritootmist, et toetada kõikuvat tuule- ja päikeseenergiat. See vähendab käitajate motivatsiooni jaamu sulgeda.

Emberi andmetel asuvad Euroopa allesjäänud söeelektrijaamad peamiselt Saksamaal ja Poolas – need kaks riiki andsid eelmisel aastal üle 74% Euroopa Liidu söest toodetud elektrienergiast. Saksamaal on kommertselektriturul töös umbes tosin suurt söe jõul töötavat energiaplokki. Mõned teised jaamad on turult küll kõrvaldatud, kuid hoitakse riiklikus elektrivõrgu reservis.

Allesjäänud tootmisvõimsused kuuluvad vähestele ettevõtetele, kusjuures suurem osa suurtest söeelektrijaamadest on RWE AG ja Lausitz Energie Kraftwerke AG omanduses. Poolas on suurimaks omanikuks Polska Grupa Energetyczna S.A.

Eriti haavatav on Saksamaa, kuna sulges oma viimased tuumareaktorid ja plaanib järk-järgult kivisöest loobuda, samal ajal üha enam taastuvenergiale toetudes. Kuid uusi gaasijaamu, mis peaksid tagama varutootmise, pole veel ehitatud, mistõttu on riigi olemasolev kivisöeküttel töötav taristu taastuvenergia tootmise madala taseme korral ülioluline.

Kasum võib talve saabudes veelgi suureneda. Energy Aspectsi andmetel peaks pruunsöe puhas hinnavahe järgmisest kuust märtsini veelgi tõusma 70,50 euroni megavatt-tunni kohta. Ka kivisöel töötavad jaamad on taas tulusad, kusjuures hinnavahe oli oktoobris keskmiselt 37,30 eurot megavatt-tunni kohta, võrreldes aastataguse negatiivse 11,60 euroga.

„Eeldatakse, et hinnavahe püsib märtsi lõpuni kõrge,” ütles Energy Aspectsi analüütik Sabrina Kernbichler.

Üks potentsiaalne kivisöel töötavate jaamade takistus on kütuse tarnimise kulu. Peamiste jõgede, näiteks Reini veetase on kuude kaupa madal püsinud, mis suurendab transpordikulusid, ja mõned ettevõtjad on hoiatanud, et nad võivad olla sunnitud selle tulemusena tootmist piirama.

Enamik söeküttel töötavaid elektrijaamu müüb suure osa oma elektrist enne talve, piirates sellega oma sõltuvust praegustest hindadest. Kuid kõik ülejäänud katmata mahud võivad kaasa tuua suurema kasumi tänu praegustele kõrgele hinnavahele, ütles Barclays Plc analüütik Peter Crampton.

Kõrgem hinnavahe võib suurendada kasutamist ja raha genereerimist varadelt, mida on üha enam peetud majanduslikult keeruliseks või äraelanuks, ütles Bloomberg Intelligence’i analüütik Patricio Alvarez.

Need marginaalid annavad operaatoritele igakülgse stiimuli toodangu maksimeerimiseks. Entso-E andmete kohaselt on Saksamaa söeküttel töötava elektri tootmine oktoobris keskmiselt 14 protsenti kõrgem kui aasta varem samal kuul, samas kui gaasi tootmine on vähenenud umbes 20%. Sarnast arengut võib näha ka Poolas, selgub Fraunhoferi Instituudi andmetest.

„Kuna kivisüsi toodab megavatt-tunni kohta umbes kaks korda rohkem süsinikdioksiidi kui tõhus gaasijaam, võib see suurendada elektrisektori heitkoguseid sel sügisel ja talvel,” ütles Alvarez Bloomberg Intelligence’ist.